Peptiidside tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminorühma karboksüül rühma vahel, eraldub vesi. Valkude struktuurid, selgitus ja näited Esimest järku struktuur primaarstr. on AH-jääkide järjekord molekulis, hoiavad koos peptiidsidemed, lineaarne. Nt insuliin Teist järku struktuur tekib, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku sekundaar. Hoiavad koos peptiid ja vesiniku sidemed. Nt ämblikuniit ja siidiniit Kolmandat järku struktuur tertsiaarstuktuur. Tekib, kui sekunaarstruktuuri molekul kägardub kokku 1) kerajas ehk gloobul, nt ensüümid, vereplasma valgud, munavalge valge 2) niitjas ehk fibriil, nt lihasraku valgud Neljas e. kvartenaarstruktuur, tekib mitmest kolmandat järku struktuuriga molekulist, nt hemoglobiin, hoiab koos raua ioon Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur
3)Kolmandat järku struktuur (Moodustuvad molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahele, seda nimetatakse gloobuliks) 4)Neljandat järku struktuur 19.Mis põhjustavad denaturatsiooni? Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad. 20.Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). Ensümaatilineensüümid kiirendavad reaktsioone (amülaas, mis kiirendab tärklise lagundamist) Ehituslik küüned, juuksed, ämblikuniit, siidiniit, viirustel kapsiid Transpordifunktsioon hemoglobiin transpordib hapnikku Retseptoorne raku pinnal pinnaretseptorid(vastuvõtjad) Regulatoorne hormoonid (kasvuhormoon, adrenaliin, östrogeen, insuliin, testosteroon) histoonid (DNA valgud) Kaitseline antikehad, vere hüübimisvalgud(fibrinogeen) Liikumisfun, kokkutõmbumine kokkutõmbevõimelised valgud, lihastes olevad valgud võimaldavad liikumist Varuaineline munavalgud(letsitiin), piimavalgud(kaseiin)
See venib neil järgi koguaeg, seega kui näiteks hüpikämblikud hüppavad kuskile, siis see on neil alati julgustuseks ja kindlastab, et ta ei kukuks püstistel pindadel jahti pidades. Niiti võib võrrelda terastrossiga, mis on sama paks, ainult et trossi tihedus on umbes 6 korda suurem kui ämbliku siidiniidil. See tähendab, et siidiniit on tugevam kui sama kaaluga terastross. Sel on ka suurem elastsus ja tõmbetugevus kui siidiussi niidil. Arizona Ülikoolis uuritakse hetkel selle molekulaarset struktuuri, et hakata tootma materjale kuulikindlate vestide ja teiste kiudmaterjalide jaoks. *Ämblikuniit koosneb peaasjalikult valkainest ning ämblikul tuleb selle valmistamiseks kulutada suur osa oma toidust
JAOKS, SALLE JA RÄTIKUID. Siidi teekond meieni on pikk. Inimkond on siidi kõrgelt väärtustanud juba tuhandeid aastaid. Siid on looduslik valk-kiud, mida saadakse siidiussilt ehk siidiliblika (Bombyx mori) tõugult, kes toitub mooruspuu lehtedest. Enne nukkumist koob röövik enda ümber kookonniidi, mis koosneb kahest väga peenikesest ja pikast (~3000 m) kiust, mis on omavahel kokku kleebitud. Neist kookonitest keritakse peale kuuma auruga töötlemist siidiniit. Siidikiud on nii niiskust imav kui ka õhku läbilaskev. Siidist rõivastel võib olla uskumatult soojendav efekt Töötlemata siidi kasutatakse ka tema ravi ja põletikuvastase toime tõttu
annaabi.ee 
