sajandil. Naised kandsid villaseid või linaseid piklikust kangalaiast õlgkatteid 19. sajandi keskpaigani (või kauemgi), kuigi need olid juba populaarsed muinasajal. Üldiselt kandis Lõuna-Eesti naine pikkade varrukatega, pilu või geomeetrilise tikandiga kaunistatud särki. Abielunaistel kuulus riietuse juurde ka tanu, mis oli tehtud valgest linasest riidest ning mida kaunistasid laubale jääv pits ja siidilindid kuklas. Meestel oli iseloomulik riietus ülikond, mis koosnes särgist, pükstest ja lühikesest kuuest. Erinesid ainult mulgi mehed, kes kandsid pikka kuube. Lõuna-Võrumaa rõivastel oli ühisjooni lätlastega ning Lõuna-Eestis levis venepäraseid jooni (punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades). Vene rahvakultuur mõjutas eriti aga Kagu-Eesti rõivastus, eriti setudes, kes olid pikka aega muust Eestist poliitiliselt eraldatud. Setu naised kandsid 19
(Kui teemanti peale vajutada, näed asja hinge, kui keerata paremale, näeb minevikku, kui keerata vasakule, näeb tulevikku.) Kui Tyltyl kübara pähe paneb, siis teised ei näe seda tema peas. Haldjas aga muutub nooreks ja ilusaks, maja seinad hakkavad läbi paistma ja hiilgama, puumööbel läigib nagu marmor. Elu võtsid ka Leib ( tüse ja naljakas vanahärra), tunnid olid elus ning tantsisid koos leivapätsikestega. Korstnast tuli suur leek - Tuli (litritega punases trikoos, ülgadel siidilindid), kraanist tuli Vesi (noor ja väga ilus tüdruk, nuttis nagu purskkaev), piimakannust Piim (võluv daam, värske ja kaunis taluneiu). Ellu ärkas ka Suhkur (oli ülinaljakas). 1 Maris Savik Ilmus välja ka nende koer Tylo, kes rõõmustas, et lapsed mõistavad nüüd ta keelt. Veel ilmus välja nende kass Tylette, kellele ei meeldinud koer ega ka vastupidi koer tundis, et peab oma tähelepanu
annaabi.ee 
