Mehaanilisele koormusele (kulutamisele) ei pea siid vastu, siid ei talu ka kuuma temperatuuri ning ta pleegib intensiivse päikesevalguse käes. Pihustatavad deodorandid, parfüüm ja higi võivad jätta siidkangale plekid. Tavaliselt ei segata siidi muude kiududega, vaid mõnikord villa ja linasega. Siidi nimetatakse tekstiilide kuningannaks ning siidist tooted toovad koju ehtsa luksuse. Siidikangast rõivaste kandmise õigus reserveeriti Hiinas algselt ainult keisri perekonnale ning tähtsamatele ametnikele. Siid on pärit Hiinast. Enne paberi leiutamist kasutati siidi kirjutamiseks. Siidist kanga tõid hiina kaupmehed Pärsia kaudu Damaskusesse ja sealt edasi jõudis siid Euroopasse. Siidi nimetatakse tema omaduste ja ilu pärast tekstiilide kuningannaks. Siidi toodavad siidiussid, kes söövad mooruspuu lehti. Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja
Hiina Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeni rannikul ning piirneb Tiibeti mägismaaga ja Gobi kõrbega. Põhja pool asuvad Mongoolia stepialad, kus aastatuhandete vältel liikusid paremate karjamaade otsinguil ringi sõjakad rändkarjakasvatajad. Suuremateks jõgedeks on Huang He (kollane jõgi) ja Jangtse. Põlluharimine sai Hiina suurte jõgede orgudes alguse V-IV at. eKr. ajal (hirss, riis). Hiinlased olid maailmas esimesed, kes hakkasid siidiusside eritisest tootma siidiniiti ja kuduma siidikangast. Siiditootmine oli hiinlaste monopoliks. Riikide kujunemine Hiinas III-II at. vahetusel eKr. hakkasid Huang He piirkonnas kujunema linnriigid. Vanimad kirjalikud säilinud allikad (nn. ennustustahvlid) pärinevad nn. Shangi dünastia ajastust (17-11 saj. eKr.). Peale sõdivate riikide ajastut (5-3. saj. eKr.) väljus võitlusest võitjana Qini riik, mis hävitas ja liitis endaga ülejäänud riigid. Sellega algas Hiinas keisririigi ajastu. Qini dünastia valitses Hiinat 3. saj. eKr
toodangumahud Madalmaades tähendasid seda, et linnad olid oma majandusliku baasi suhtes väga monofunktsionaalsed, st üks ainus tegevusala oli nende majanduse aluseks. 1300 paiku oli Brugge's 70-80% meestest seotud kalevitootmisega. See tähendas aga seda, et kui kalevitootmist tabas raskus, siis oli suurel osast rahval halvasti. Sitsiiliast levis puuvillase kanga valmistamine. Puuvill jäi siiski veidikene eksootiliseks materjaliks. L-Saksamaal toodeti kuulsat lõuendit, ehk linast kangast. Siidikangast toodeti Prantsusmaal. Maavarade tootmine: millised maavarad, kus ja kuidas. Töö tootlikkus Rauda sulatati siin-seal üle Euroopa, kus vähegi toormaterjali leidus. Toodang oli ka üsna väike. Kasutati soomaake või madala rauasisaldusega maake, enne kui arendati välja keerukamate, sügavamatel asuvate maakide kättesaamise tehnikad. Kogu Euroopas toodeti 1400. aastal 25 t rauda, 1500. paiku 40 t aastas. Raud oli väärtuslik ja seda tuli taaskasutusse võtta
annaabi.ee 
