mingil põhjusel pikemalt viibivad välismaalased. Eestis pikemat või lühemat aega viibinud/viibivate teiste rahvuste esindajatega tehtud intervjuude põhjal A. Valgu ja A. Realo poolt koosataud raamatus ,,Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis" (2004) on muuhulgas lood ka kahest soome tüdrukust, Minnast ja Hennast, kes kõige kiuste omandavad kõrgharidust Eestis, Tartu Ülikoolis. Mõlema noore naise ettekujutus Eestist enne siiatulekut lähtus peamiselt Soome meedias liikuvatest stereotüüpidest, mille kohaselt eesti mehe põhiliseks elukutseks olevat kurjategija ning eesti naine veetvat oma aega lihtsalt kergemeelselt käitudes. Minna mainib, et tema arvates olevatki põhilisteks väärarusaamade ja mõistmatuse tekitajateks eestlaste ja soomlaste vahel just stereotüüpsed hoiakud. Nii Minna kui Henna leiavad, et võrreldes soomlastega on eestlased rohkem
» «Tunnistan teile üles,» sõnas magister Jacques oma kartliku ja kohmaka naeratusega, «ma katsusin sellega ka oma koldes, aga ei saanud midagi paremat kui enda omagagi.» Ülemdiakon hakkas potti uurima. «Mis ta siia sisse on kraapinud? Oeh, oeh! Sõna, mis kirbud eemale peletab! On Mare Cenaine aga võhik! Sellega nüüd mõni kulda saab! See kõlbab ainult suvel voodi alla panna!» «Et meil nüüd vigadest juttu tuleb,» ütles kuninglik prokurör, «siis uurisin ma enne siiatulekut all portaali. Kas teie kõrgeausus on selles täiesti kindel, et füüsikaliste tööde algus on kujutatud Linna Haigemaja pool küljes ja et nende seitsme alasti kuju seas jumalaema jalge ees see kuju, millel tiivad kandade küljes, on Mercurius?» «Jah,» vastas preester, «nõnda kirjutab Augustino Nifo, itaalia õpetlane, kellele ta habemik deemon kõike on õpetanud. Lähme alla, ma seletan teile kõik seal koha peal ära.» «Tänan, magister,» ütles Charmolue maani kummardudes
annaabi.ee 
