Tundus hästi abivalmis, mida sai ära kasutada Sander, kes palus tal enda eest raamatu valmis kirjutada, millega Piibeleht ka ilma pikema mõtlemiseta valmis tegema oli. Kuigi tegelikult oli Piibeleht päris kaval ja oskas hiljema asjast kasu saada, see oli temast väga üllatav. Piibelehes oli iseäralik, see et ta kõneles murdes, rääkis alati väga rahulikult ja ei öelnud midagi ülearust. Kandis vanu ja kulunud riideid, mitte just väga rikas. Sõi alati sihvkasid. Teiste suhtumine temasse oli hea, esmamulje võis tema suhtes olla petlik, võis jääda mulje kui lihtsameelsest ja alandlikust inimesest, aga siiski oli tal kõik läbi mõeldud, ei näidanud välja oma tegelikku kavalust. Vestmann- Jõukas ärimees. Ta oli haritud ja rikas,mis põhjustas ka ta enesekindluse, ka oma kõneviisilt oli ta väga kindel jatihti solvav, kuigi vahel ärritus kiiresti. Teda austati, oli võimukas. Ei sallinud luuletajaid, seega ei sallinud ta ka Ludvig
mees tal käskis vait olla ning nüüd on naise maine ohus. Matilda lahkub. Laura lunib Sandrit, et ta avaldaks midagi oma raamatust, ent Sander arvab, et see rikuks kõik ära, ühesõnaga see on ülisalajane ning keegi ei pea sellest midagi teadma Laura räägib Sanderile loo, kuidas paar päeva tagasi oleks ta peaaegu auto alla jäänud, ent salajane mees, keda ta nüüd hellitavalt öökulliks kutsub, päästis ta, pani ta kõnniteel maha, kõndis minema, samal ajal sihvkasid süües. Rääkis loo selleks, et äkki kirjanik sellest mingi mõttetera saaks, ent Sander ütleb, et lool peab olemas olema algus-, kesk- ning lõpppunkt, ent paraku sellel lool on vaid algus. Nii, et tuleb ära oodata teised kaks Laura lahkub. (Sander tõuseb, vaatab taskukella, kehitab tusaselt õlgu ning läheb akent allavaatamiseks uuesti avama; sel silmapilgul koputatakse ukse pihta. Ruttab avama; tulijale kätt vastu sirutades joviaalselt.) Sisse astub Tiit Piibeleht
annaabi.ee 
