juhtimiseks kuni täiskogu kokkukutsumiseni kolmeliikmelise komitee, kanda Riigikassa summadest Eesti Panga põhikapitaliks 10 miljonit marka ning volitada ajutist juhatust korraldama panga aktsiate müüki eraisikutele ja asutustele. Põhikapitali Eesti Panga arvele kandmise päeva ehk 3. maid hakati tähistama Eesti Panga aastapäevana. 7. märtsil määras Ajutine Valitsus Eesti Panga juhatusse ajutiselt Eduard Aule, Mihkel Punga ning Johan Sihveri. 25. märtsil, juhatuse esimesel ametlikul koosolekul, otsustati esitada panga presidendiks Mihkel Pung, kelle lahkumise järel 2.augustil määrati sellele kohale Eduard Aule. Põhikirja kohaselt oli Eesti Pank emissioonipank, kellel oli õigus teostada ka peaaegu kõiki kommertspankade operatsioone. Panga põhikapital koosnes 4000 aktsiast à 2500 marka. Ühtlasi sätestati Eesti Panga põhikirjas, et väljaantavate pangatähtede tagatiseks on panga
TTSSN ajab edasi Vene suurriiklikku poliitikat. Ja kui rahvuslikult meelestatud jõud organiseerisid eesti seltside ja ühingute baasil Eesti Liidu, ühines J. Pitka sellega. Eesti Liidus hakkas Pitka organiseerima eesti sõdurite toomist kodumaale ning teenis sellega ära kohalike punaste pahameele.1918. aasta jaanuaris Tallinnas peetud Eesti sõjameeste II kongressil läks võim enamlaste kätte ja rahvuslasest J. Pitka mõisteti seall Jaan Sihveri ettepanekul tagasilja surma. Sellest teada saanud, ajas ta endal vuntsid ja habeme maha ning pea kiilaks ja elan Tallinnas tuttavate juures Jaan Metsa nime mall. Sama aasta veebruari lõpul, kui Eesti Vabariik välja kuulutati ja sakslased Eesti mandriosa okupeerisid, tuli Pitka jälle avalikult ellu. Juba eelneval sügisel oli ta avliku korra kaitseks organiseerinud Tallinna kodanikest koosneva Omakaitse, mille ta nüüd taaselustas. Sakslaste poolt kästi sel organisatsioonil 1918