2008. aasta seisuga on Eestis praktiseerivate hambaarstide arv võrreldes 2000. aastaga suurenenud rohkem kui 12% võrra. Eesti hambaarstide suhe on pea sama kui Põhjamaades. Kreekas on see Euroopa kõrgeim ja Bosnia-Hertsegoviinas madalaim. Hambaraviasutuste arv on kasvanud 2000. aasta 364lt 457ni aastaks 2008 ja tegemist on eraõiguslike ettevõtetega. Domineerivad 1-5 arstiga väikesed kliinikud, mis on kontsentreerunud linnadesse. (Saag, et al., 2012) Terviseamet viis 2014 aastal läbi sihtuuringu hambaraviteenuse osutajate seas, eesmärgiga kaardistada hambaraviteenuse osutajate olukord Eestis ja koguda informatsiooni 2014 aastal koostatud juhendi ,,Hambaravikabinetis kasutatavad meditsiiniseadmed" täiendamiseks. Uuringu käigus laiali saadetud veebipõhisele küsimustikule vastas 519-st asutusest 286, sellele lisaks käidi kohapeal vaatlemas 78 hambaraviasutust. Veebipõhise küsimustiku vastused ning vaatlustoimingute protokollid kinnitavad, et üldine tase nii käte hügieeni ja
valusid keha erinevates piirkondades • SÜG- i 5.-9. klassi õpilastel rühiprobleeme siiski eriti ei ole • Koolikoti liigsele raskusele tuleb ka edaspidi tähelepanu pöörata. Olulisemad kirjanduslikud allikad (21artiklit kokku) Hermlin, K. 2001. Kehahoiu ABC. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Maasalu, K., Märtson, A. 2008. Õpilastel esinevad rühihäired, avastamine ning ennetamine koolitervishoius. Tartu Ülikool. Sihtuuringu “Kooli päevakava ja õppekorraldus. Ranitsa (Koolikoti raskus” kokkuvõte. 2009-2010. Terviseamet muretseb raskete ranitsate pärast. 2010. Postimees, 2. sept., 5. Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele. 2013. https://riigiteataja.ee/akt/13351102. 9. dets., 2014. Varava, L,Hermlin, K. 2009. Lapse rühi kujundamine. Tervise Arengu Instituut. Ärm, T. 2014. Mugav kott säästab selga. Postimees, 11. aug, 17. Täname tähelepanu eest!
annaabi.ee 
