otsuseid tihti kirjanduses ja ka siin raamatus strateegiatena- toote- hinna- promotsiooni ja jaotusstrateegiad. Klassikalise turundusmeetmestiku pakkus 1960. aastate algul välja McCarthy. Tegemist on instrumentide kogumiga, mida varieeritakse lähtuvalt tarbijate vajadustest- erisuguste soovide ja vajadustega tarbijatele kujundatakse erinev turundusmeetmestik. Seda nimetatakse sihtturunduseks. Turundus põhineb vabal vahetusel, mis on mõlemale osapoolele kasulik ning rahulolu pakkuv. Vahetus on turundustegevuse aluseks. 1 Turunduses mõeldakse vahetuse all olukorda, kus mõlemal osapoolel on midagi, millel on teise osapoole jaoks väärtus ja mida nad omavahel vahetavad. Et saaks toimuda vaba vahetus peavad olema täidetud viis tingimust:
tasandilt, mida on võimalik moodustada enam-vähem ühesuguste vajaduste/soovide alusel. Piltlikult öeldes tükeldatakse heterogeenne turg kvaasihomogeenseteks osadeks. Seesugust turu jaotamist nim. segmentimiseks. Segmendi teenindamine on firmale majanduslikult juba rentaablim, tarbijatele annab see aga sobivama kauba, hinna jt. turunduskompleksi elemendid. Firma tegevust, mis on orienteeritud kindla turusegmendi teenindamisele, nim. sihtturunduseks. Segmentimine on eluliselt oluline just väikefirmadele. Öeldakse, et kui väikefirma ei suuda jaotada segmentideks turgu, jaotab turg segmentideks firma. Kuigi turu segmentimisel on olulisi eeliseid, sisaldab ta ka piiranguid, mida tuleks arvestada. Esiteks on segment alati väiksem kui koguturg, seepärast ei pruugi seal realiseeruda mahuökonoomia. Teiseks, erinevate segmentide teenindamine kujuneb harilikult kulukamaks kui massturundus