eestlaste silmaringi 8 ja vahetus 6läheduses. Kogu väljarändest jäi asumisvõimalusi 4281 ning497pani aluse järgnevate 12 Esimese14maailmasõja alguseks, mil rände- 2. Kaukaasia s.h. Stavropoli ümberasumisvoolude 1279 sihtsuundadele. 37 3 teed olid3 eestlasi viinud ka impeeriumi Kubani Algusaastail 880 suuresti 48 veel seadusevastaselt 4 kaugeimatesse
Tartumaalt Sangastest. Järgmise sihtkohana lisandus tatarlaste väljarännu tõttu tühjaksjäänud Krimm, kuhu suundusid 1860.aastal ümberasujad Järva-Madise ja Järva- Jaani kihelkonnast. Krimmist omakorda asus peatselt osa perekondi edasi Stavropoli kubermangu, avades Kaukaasia suuna. Esimene, koldeliselt levinud ümberasumislaine laiendas eestlaste silmaringi ja asumisvõimalusi ning pani aluse järgnevate ümberasumisvoolude sihtsuundadele. Algusaastail suures osas veel seadusevastaselt kulgenud ümberasumisliikumine muutus pidurdamatuks liikumisvabaduse saamisega 1863. aasta passiseaduse läbi ning ei jätnud varsti enam puudutamata ühtki piirkonda Eesti- ja Liivimaalt. Olenevalt kohalikest oludest, saagiaastast, üldisest majanduskonjunktuurist ja valitsuse koloniaalpoliitika aktiivsusest oli see kord elavam kord loium. Koldeliselt leviva ja teatud uutele