(vrd avalik). Samuti pole alati selge, kas vormiliselt on verbistatud nimisõna sta-liitega või sellest tuletatud omadusõna ta-liitega: ilustama (vrd ilu, ilus), rõõmustama (vrd rõõm, rõõmus). Tuletise tähendust selline vormiline kahemõttelisus ei mõjuta. Muutmisverbide allrühma moodustavad suunaverbid ehk orientatiivid, mille puhul resultatiivse sündmuse tulemust väljendab tähismoodustajana tegevuse sihtseisund või koht, kus resultatiivse tegevuse objekt selle tegevuse tulemusena paikneb: lavastama, lindistama. Kohamuutusega seotud suunaverbide hulgas on ka määrsõnadest (edasi, tagasi) ja kvaasinoomenitest tuletatud muutmisverbe: edastama, tagastama, etendama, sisestama.
24. Milles seisneb suhtereegel? Suhtereegel Mõned määrused käivad intransitiivses lauses alusega tähistatu kohta, transitiivses sihitisega tähistatu kohta. Kohamäärus 8 Nt koera sihtkoht: Koer läks õue (intransitiivne lause, koer on alus) Peremees saatis koera õue (transitiivne lause, koer on sihitis) Seisundimäärus Nt liha sihtseisund: Liha kees pehmeks (intransitiivne lause, liha on alus) Kokk keetis liha pehmeks (transitiivne lause, liha on sihitis) Valdajamäärus Nt nuku valdaja: Lapsel on nukk (intransitiivne lause, nukk on alus) Jõuluvana tõi lapsele nuku transitiivne lause, nukk on sihitis) 25. Mille poolest sarnanevad sihitisesarnased määrused sihitisega? Sihitisekäändelised määrused. Osa kestust väljendavaid ajamäärusi ning hulga- ja