lammutati ning selle asemele ehitati väikeste tornidega zwinger. Linnust kindlustati täiendavalt kuni Liivi sõjani. Vastseliina linnus oli omanäoline oma välisarhitektuuri dekoratiivsuse poolest ning ainulaadne ehitis kogu Eesti ja Läti alal.Looduslikult kõige vähem kaitstud lõunaküljel olid kaitset parandav zwinger ning kagutorni ees olev madal lisatorn suurtükkidele.Vastseliina linnus asus vana Riia–Pihkva kaubatee ääres. Peale selle etendas ta tähtsat osa ka palverännakute sihtpunktina. Linnuse all asus võlvkelder ja selle peal oli linnusekabel, kus peeti kiriklikke kombetalitusi. Linnuse kabelis asus püha rist, mida käidi kummardamas. Püha risti kabeli külastus andis 40- päevase patukustutuse, mille esmakordselt kinnitas paavst Innocentius VI 1354. aastal.Liivi sõda algas linnusele õnnetult, milles linnust süüdistada ei saa. Nimelt olid suured kahtlused Tartu piiskopi Hermanus II kokkumängu kohta venelastega. Liivi sõja alguses tegutses Vastseliinas
suveniir ja autentsus • suveniir, mille reisija käidud maalt kaasa toob on kui muinasjutukangelase tarvilik tunnismärk imedeilmast – seal maailmas sageli väheväärtuslik, ent kangelase jaoks hädavajalik käigu tõestajana • antropoloogid pidanud turismi uurimisel fundamentaalseks probleemiks autentsust • suveniir standardiseeritud, turismi vahendaja poolt autentsusmarkeriga märgistatud ruum ja aeg • mõnikord turismireisi sihtpunktina „muinasjutumaa“, mille tegelik asukoht pole turisti jaoks oluline • tänapäeval võimaldab reisimine kiiresti kohale jõuda, erinevalt endisaegsest rändajast ei kulgeta mööda teed tasapisi, vaid hetke jooksul ilma pika kohanemisajata olla lennukiga järgmises punktis sarnaselt lendavale vaibale. • hõlbus liikumisvõimalus tingib kogemuste fragmentaarsuse, keskendatuse mitte protsessile, vaid üksikpunktidele.