- patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte INIMESE MOTOORIKA JUHTIMISE ÜDPRINTSIIBID · Motoorika juhtimine on liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel TUGI- JA SIHTMOTOORIKA - Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni kehahoiakut ja liigutustegevust - Vastavalt sellele eristatakse kahte motoorika vormi tugi- ja sihtmotoorikat - Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt - Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuvalt kesknärvisüsteemi kui motoorikat juhtiva organsüsteemi hierarhiast eristatakse: - spinaalmotoorikat, mis teostub seljaaju talitluse alusel peamiselt spinaalsete motoorsete refleksidena
Ta juhib närvisignaalide väljasaatmist ja tähtsaid funktsioone reguleerivate hormoonide tootmist. Ajutüvi Keskaju, silda ja piklikaju koos nimetatakse ajutüveks. See sarnaneb oma ehituselt seljaajuga, sisaldab aga elutähtsaid närvikeskusi. Keskaju (mesencephalon) Keskaju asub vaheaju ja silla (pons) vahel. Keskajus asuv nucleus ruber koordineerib tugimotoorikat, mustollus (substantia nigra) aga impulsside tagasiside kaudu motoorse taalamuse sihtmotoorikat. Sild (pons) Sild kuulub keskaju juurde ja tegutseb eelkõige ühenduskohana aju erinevate osade (nt suuraju ja väikeaju)vahel. Peale selle saavad siit alguse mõned kraniaalnärvid. Väikeaju (cerebellum) Väikeaju koordineerib liigutusi, hoolitseb koos tasakaaluelundiga keha püstihoidmise eest ja mõjutab lihastoonust. Nii nagu suuraju, koosneb ka väikeaju kahest poolkerast ja on kaetud kelmega. Närviteede kaudu on väikeaju seotud suur- ja keskaju ning piklikajuga, teiselt poolt aga