kemikaalid, mis lagunevad väga aeglaselt või muutuvad lagunedes veel mürgisemaks. [11, lk 627] . Kuna kahjurid elavad tavaliselt suurtes kolooniates ning nende generatsiooniaeg on üsna lühike, kujuneb neil üsna kiiresti evolutsiooni käigus resistentsus. Osad kahjurimürkide tootjad soovitavad selle peale koguseid suurendada, tihedamalt kasutada või võtta kasutusele tugevamad tõrjevahendid. See omakorda tekitab üha suuremaid probleeme. [11, lk 531] Pestitsiidid mõjutavad peale sihtliigi ka teisi liike, muutes ökosüsteemi tasakaalu. [11, lk 529] 2.2.3. Saaste Toormaterjalidest rõivaste saamiseks kasutatakse tuhandeid kemikaale, mis põhjustavad toksiliste jäätmete teket, saastades maapinda, vett ja õhku. [8] Arenenud riikides on reovee puhastus tavaline, kuid arenguriikides lastakse suurem osa puhastamata heitveest jõgedesse, järvedesse või ookeani. Kohalikud elanikud võivad neid
püügipiirkonnast teise või püügipiirkonnast sadamasse kesta. Tavaliselt kestab ülesõit 1 kuni 6 päeva, kuid kui laeva kasutatakse mitmes teineteisest kaugelasuvas püügipiirkonnas, näiteks nii Edela- kui ka Loode-Atlandil või Loode-Atlandil ja Barentsi merel, siis võib ülesõit aega võtta 1-3 nädalat. Seega on kütusekulu ja kütusehind oluliseks teguriks kaugpüügi kasumlikkuse arvestamisel. Viimase kahe aasta jooksul on kreveti kui püügikogustelt põhilise sihtliigi hind veidi tõusnud, ent samaaegselt on toimunud ka oluline kütusehinna tõus. 6.2. Püük ja püügivõimalused 2011. aastal moodustas kaugpüük Eesti kogupüügist koguseliselt 18%. Olulisemad liigid on krevett, merluus (Edela-Atlandil), meriahven (Loode-Atlandil), kalmaar (Edela-Atland) ja süvalest (Loode-Atland) (Lisa 3). Eristub kaks gruppi: laevad, mis püüavad põhiliselt krevetti ja laevad, mis püüavad teisi liike peale kreveti. Lisaks
annaabi.ee 
