sätestavate õigusaktide ning töö- ja puhkeaja korralduse järgimist. Põhirõhk on hinnata ettevõtte töökeskkonna seisundit ja tööandja tegevust töökeskkonnaalase töö korraldamisel. Kontrolli eesmärgiks on ohutute ja tervist säästvate tööolude tagamine, aga ka teabe saamine, kuidas ettevõtted täidavad neile kohustuslikke õigusakte. Teostatud kontrollide järgi analüüsitakse töökeskkonna olukorda riigis tervikuna. Sihtkontrolli käigus kontrollitakse ettevõttes valikuliselt teatud õigusaktide nõuete täitmist. Seejuures vaadatakse kitsalt mõnda konkreetset valdkonda ühe või erinevate tegevusaladega ettevõtetes. Sihtkontrolli ajendiks võib olla ka Tööinspektsiooni laekunud teave töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktides sätestatud nõuete rikkumisest, tööga seotud haiguse diagnoosimisest, tööõnnetuse toimumisest või ohtlikust tööst.
Selle kõige eesmärgiks on ohutute tööolude tagamine, teabe saamine sellest kuidas ettevõtted täidavad antud õigusakte ning nende suurel hulgal kontrollimisel saab tööinspektsioon teha nende andmete põhjal Eestis statistika. Kui tööinspektsioonile on tulnud mõni teade töötervishoiu ja tööohutuse seadustes ette nähtud nõuete rikkumisest, tööõnnetuse toimumisest, ohtlikust tööst, või tööga seotud haiguse diagnoosimisest siis vaadatakse kitsalt seda valdkonda sihtkontrolli käigus. Uue või rekonstrueeritud ehitise ülevaatuse käigus kontrollitakse seal töökeskkonna vastavust töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele . Veel teeb tööinspektsioon järelkontrolle ja siis kontrollitakse ettevõttes varem avastatud rikkumiste parandamist . Tööinspektsiooni ajalugu Tööinspektsiooni alguseks saab võtta 14.detsembrit 1918.aastal , mil Konstatin Päts, August Rei ja Theodor Käärik kirjutasid alla ''Määrused töökaitse komissaride kohta''. Selle