Lauseliikmed ÖELDIS * Öeldis on lause tuum. * Vastab küsimusele mida tegema ? * Öeldis kui lause tuum on üldjuhul igas lauses. * Mõnikord võib lause koosneda ainult öeldisest peamiselt ilmastikunähtuste märkimisel. * Mõnikord väljendatakse tegevust ka kahe sõnaga. NÄITED Minu ema teeb süüa. Minu isa triigib pesu. Õpilased olid kontrolltööst väsinud. ALUS * Alus on lauses tegijaks. * Alus on öeldisega väljendatud tegevuse tegija. * Tavaliselt on aluseks nimisõna nimetavas või osastavas käändes. * Harva on alus ka da-tegevusnimi. * Vastab küsimusele kes? mis ? * Alus puudub : - umbisikulise tegumoe korral. näide: tehti kontrolltööd. - ilmastikunähtuste puhul. näide: väljas sajab. - füsioloogilise protsessi väljendumise korral näide: kõrvus kohiseb. - kui ta on juurdemõeldav näide: ületasime teed. * Hulka väljendava aluse puhul jääb öeldis hari...
loeb pilte, milles on pildid pro vanaema loeb lehte, milles on vähe pilte), lisas sõnu lausesse. Kohati muutis Laura lause ehitust nii, et muutus lause tähendus (Must kass püüdis ühte öösel musta haiseva roti pro Väike kass püüdis õhtul musta roti). Raskused antud ülesandes võivad tuleneda vastavate lausemallide puudumisest spontaansest kõnest ja/või piiratud verbaalse töömälu mahust. Ka sihtitis -, määrus-, põhjus-, eesmärgi- ning tingimuslause moodustamisel lauseid lõpetades esinesid lapsel mõningad vead. Sihitislause moodustamisel eksis laps, moodustades mitteootuspärase lause (...et, rohenisega võib minna pro ...et fooris on punane tuli). Kohati olid lapse moodustatud Tekstiloomeoskuse õpetamine 20 osalaused elliptilised (sest ta lõikas noaga pro sest ta lõikas noaga sõrme). Tekstipõhiste
annaabi.ee 
