pannakse mingi objekt (argumendi väärtus) ja mille väljundist saadakse uus objekt (funktsiooni väärtus). Argumendi väärtusteks sobivate objektide hulka nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks ning funktsiooni võimalike väärtuste hulka nimetatakse funktsiooni 2 muutumispiirkonnaks. Funktsiooni määramispiirkond on samas ka funktsiooni lähtehulk ning funktsiooni muutumispiirkond kuulub funktsiooni sihthulka. On küllaltki tavaline, et sihthulgas on elemente, mis ei kuulu funktsiooni muutumispiirkonda (nt ei saa naturaalarvulise ruutfunktsiooni väärtusteks olla naturaalarv 7.) Funktsioonil võib olla mitu sisendit, nt liitmisfunktsioonil on kaks sisendit, funktsiooni väärtuse saamiseks peame sisestama kaks argumendi väärtust. Öeldakse, et funktsiooni sisendite arv määrab funktsiooni aarsuse (arity). Kui funktsioonil on üks sisend, on see ühe muutuja funktsioon ehk ühekohaline funktsioon ehk unaarne funktsioon (nt
väärtus). Argumendi väärtusteks sobivate objektide hulka nimetatakse funktsiooni määramis- piirkonnaks ning funktsiooni võimalike väärtuste hulka nimetatakse funktsiooni 2 muutumispiirkonnaks. Funktsiooni määramispiirkond on samas ka funktsiooni lähtehulk ning funktsiooni muutumispiirkond kuulub funktsiooni sihthulka. On küllaltki tavaline, et sihthulgas on elemente, mis ei kuulu funktsiooni muutumispiirkonda (nt ei saa naturaalarvulise ruutfunktsiooni väärtusteks olla naturaalarv 7.) Funktsioonil võib olla mitu sisendit, nt liitmisfunktsioonil on kaks sisendit, funktsiooni väärtuse saamiseks peame sisestama kaks argumendi väärtust. Öeldakse, et funktsiooni sisendite arv määrab funktsiooni aarsuse (arity). Kui funktsioonil on üks sisend, on see ühe muutuja funktsioon ehk ühekohaline funktsioon ehk unaarne funktsioon (nt
annaabi.ee 
