sanglepikute lageraie korral 60–80 aasta piiridesse; 4) haavikute lageraie korral 30–50 aasta piiridesse. Praegu on küpsusvanus diferentseeritud boniteediklasside järgi (heaboniteedilises puistus puud kasvavad kiiremini ja saavutavad ka varem raieküpsuse) Teiste puuliikide puistute lageraie on lubatud igas vanuses st. et näiteks hall-lepikuid võib raiuda igas vanuses. Kolmele puuliigile on kehtestatud ka küpsusdiameetrid (sihtdiameetrid). Seega võib raiuda ka nooremaid kui 90 a. männikuid, 80 a. kuusikuid ja 60. aastaseid arukaasikuid, juhul kui nende puistute keskmine diameeter on suurem kehtestatud küpsusdiameetrist. Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta). Raiestik - raiutud metsaosa. Lageraietele on kehtestatud mõningad piirangud, mida ei tohi ületada:
boniteedist). Kaasikute raievanus on 70 aastat, kuid teatud juhtudel võib küpseks lugeda ka nooremaid kaasikuid, kui nad on saavutanud vajaliku sihtdiameetri (vt. tabel). Diameetrit, mis lubab metsa küpseks arvata küpsusvanust saavutamata, nimetatakse küpsusläbimõõduks ehk sihtdiameetriks. Mida kõrgem on boniteet, seda parem on aastane juurdekasv ja seda rutem saavutab vajalikud mõõtmed. Seetõttu suureneb ka küpsusvanus koos boniteediklassi halvenemisega. Küpsusläbimõõdud e. sihtdiameetrid Puuliik 1A 1 2 3 4 5 5A Kask (nooremad kui 24 23 22 20 18 16 14 70 a.) Kõvalehtpuud 32 31 30 29 28 27 25 (nooremad kui 100 a.) Puistu vanuse määramisel lähtutakse puude välistunnustest (mõõtmed, korbastunud osa kõrgus, laasumine, oksakodarike lugemine). Täpsemate tulemuste saamiseks kasutatakse juurdekasvupuuri.
annaabi.ee 
