põhisõnaga kokku. Elamisvääriline, kinnipidamiskoht, kirjutamisoskus, kloonimisvastane, täienduskursustele, kasvatusmeetoditega, luksusjahid, kutseharidussüsteem, soovahetusoperatsioonid Reegel #2: ! Kui täiend on ainsuse omastavas, sõltub kokku- või lahkukirjutamine tähendusest. Täiendsõna näitab, kellele/millele miski kuulub, siis kirjutatakse lahku (venna raamat). Täiendsõna näitab põhisõna liiki või laadi, siis kirjutatakse kokku (pildiraamat). Sihitislikke täiendsõnu, mis näitavad kellele/millele põhisõna tegevus on suunatud kirjutatakse järgneva põhisõnaga kokku (kartulivõtt, kalapüük, raamatupidamine). Sisult mitmuslikke (ainsuse omastavas) täiendsõnu kirjutatakse järgneva põhisõnaga kokku (kuusemets, marjakobar, männisalu, autovood). Põhisõnu mis viitavad hulgale kirjutatakse eelneva täiendsõnaga kokku (leivavili, klaasikild, suhkrutükk). TÄIENDSÕNA MITMUSE OMASTAVAS + NIMISÕNA Reegel:
sihitis=patsient) vastupidiseks (alus=patsient; sihitis=agent). Selle tegevuse käigus lisatakse üldjuhul ka verbile mingi marker. Skemaatiliselt: P=S. Passiveerimise eesmärk on üldjuhul patsiendi esiletõstmine: patsient saab selleks, mille kohta kogu lause käib, kusjuures agenti alandatakse, ta viiakse kas mõnda kõrvalisse käändesse või jäetakse üldse lausest välja. Patsient tõstetakse enamasti passiivlause aluseks. Inglise keele passiiv: passiveerida saab peaaegu kõiki sihitislikke lauseid. Eesti k passiiv erineb inglise k passiivist: eesti keeles ei väljendata tihti alglause agenti ja alglause patsient ei pruugi muutuda aluseks, vaid jääb sihitislikku käändesse. Ühildumine eesti keeles ühildab verbi ainult alus, see võib toimuda isikus (Juhan sööb õuna)ja arvus(Karud söövad mett). Vene keeles sooühildumine. Käändemärgistus maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda
annaabi.ee 
