Johannes Käis sündis 1885. aastal Eestimaal. Temast sai pedagoog ja Eesti kooliuuendusliikumise juht. Tema loodud üldõpetus räägib pigem algkoolist. Tähtsal kohal on lapse individuaalsusega arvestamine, loovuse arendamine, iseseisev algatusvõime, kogemusõpe. Õppimine toimub raamõppekava alusel. Laste isetegevuse soodustamisel ei anta lastele siiski otseselt valida, mida täna õpitakse. Selleks peab lapsel olema arenenud sihiteadvust õpetuse käigust, kuid seda lastelt teatud vanuses veel oodata ei saa. Õpetaja teeb tööd lastega kindla plaani alusel, organiseeritult ja läbimõeldult. Ta viib õppetegevusi läbi huvitavalt, mitmekülgselt, mänguliselt ja loob lastele mulje, et see kulgeb loomulikus järjekorras. Ei hüpata ühelt ainelt järsult teisele. Õpetamine peab moodustama psühholoogilise terviku ja selleks on vaja õppeained omavahel siduda ehk lõimida. Suurt rõhku paneb Käis koduloole
annab eluks teadmisi ja oskusi; arendab vastutustunnet; arendab oskust tegevusi korraldada; õpetab enda ja teiste tegevusi hindama/arvestama; kujundab koostööoskusi. 20 Nimetatud õpetamise/juhendamise põhimõtetest suutis Käis välja tuua positiivsed küljed: kaob õpilase passiivsus; tööjuhatus (praktiline töö) arendab õpilases sihiteadvust; tööülesannete valikuga kohandatakse töö õpilase võimetega; õpetaja saab rohkem abistada õpilasi, kes rohkem tema abi vajavad; õpilased kasutavad vastastikust abi ja õpivad üheskoos töötama/-teineteisega arvestama; arendab vastutustunnet; täiuslikumalt arenevad õpilase vaimsed võimed ja saavutatakse paremini kasvatuslikud eesmärgid. (Morel 2011, 4).