1) katoliku kiriku otsene vastutegevus, seostus inkvisitsiooni tugevnemisega, mis seadus eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. 2) katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, mille soli oluline roll 1540.a loodud jesuiitide ordul. Sinna võeti ainult hea tervise, kena ja meeldiva välimusega, tasakaaluka ja inimestega sobiva iseloomuga inimesed, kel oli energiat ja kindle sihiteadvus. Kui hiljem tuli välja mõni iseloomujoon, mis ei sobinud, visati kohe välja. Ühestki ordust ei heidetud kedagi nii kiiresti välja, kui sellest. Jesuiitide ordu rajas baski päritolu aadlik Ignatius Loyola(1491-1556). Tartu jesuiitide kolleegium oli orgu põhjapoolseim. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu(1545-1563). Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule ning piibli kõrval tuli väärtustada ka kiriku õpetustraditsiooni
Prantsusmaal, täpsemalt Pariisis rajas ta mõttekaaslaste ringi, mis sai ordu aluseks. Jesuiidid jõudsid mitmetesse Euroopa kuningakotta. Aastal 1583 saabusid jesuiidid ka Poola võimu alla langenud Riiga ja Tartusse, Tartu jesuiitide kolleegium oli ordu põhjapoolseim. Vastuvõtt ordusse- Vastuvõtu tingimuseks oli kandidaadi hea tervis, kena ja meeldiv välimus, tasakaalukas ja inimestega sovib iseloom, rutuline mõistus, kindel sihiteadvus ja energia. Ordus ei sallitud püsimatust, jonnakust, liigselt kirgliku või loiu iseloomuga isikuid. Kui sellised iseloomujooned ilmnesid mõne isiku juures hiljem, pärast ordusse astumist, eemaldati ta ordust. Väljaheitmist nimetati kõigeraskemaks karistuseks. Hispaania kui vastureformatsiooni kants- Katoliku maailma ja vastureformatsiooni tugisambaks Euroopas sai Hispaania. Reformatsioonist jäi Hispaania peaaegu puutumata. Aastal 1556 sai Hispaania kuningaks keiser Karl V
annaabi.ee 
