esimesel poolel oli väga suur estofiilide osa. Ühelt poolt olid nad eestlaste keelt, rahvaluulet, lauemalt kultuuri uurinud ning seda kõrgelt väärtustanud. Teiselt poolt said nende orjusvastased seisukohad ja tööd, ajaloo objektiivsem käsitlus ja alternatiivsete aspektide avamine ning rahvuste vabaduse ja võrdsuse toonitamine oluliseks toeks Kreutzwaldi ja Fahelmanni vaadetele ning kirjandusele loomingule. Algul stiihilisel toimunud rahvaliikumine omandas 1860.aastateks sihiteadlikuma iseloomu. Eelnevate aastakümnete areng oli kulgenud juhuslikumas plaanis, kusjuures uued ideed ja sihiseaded ulatusid siiski vaid üksikute niigi väikesearvulise eestlastest intelligentsi esindajateni. Sajandi kolmandal veerandil toimunud rahvuse väljakujunemisprotsessis sai talupojast rahvusliku liikumise kandev jõud, kelle tegevust tiivustas soov vabaneda igasugusest orjusest ja viha alistajate vastu. Toimus rahvuse ärkamine, mis tugines majandusliku iseseisvumise tunnetamisele, rahvuse
alternatiivsete aspektide avamine, rahvuste vabaduse ja võrdsuse toonitamine oluliseks toeks Faehlmanni ja Kreutzwaldi vaadetele, kirjanduslikule loomingule. Eestlastest intelligentsi kujunemisprotsessis oli oluline perioodiliste väljaannete liberaalne hoiak põlisrahvasse, reformide vajaduse motiveerimine, radikaalsed hoiakud konservatiivide vastu. Algul stiihiliselt kulgenud rahvaliikumine saavutas 1860-ndateks sihiteadlikuma iseloomu, talupojast oli saanud rahvusliku liikumise kandev jõud, toimus rahvuse ärkamine, mis tugines majandusliku iseseisvumise tunnetamisele, rahvuse eneseleidmisele, oma rahvusest haritlaskonna kujunemisele, ühise kirjakeele olemasolule ja eestikeelse trükisõna laiemale levikule. Rahvusliku liikumise keskseteks ja tähenduslikemaks üritusteks kujunesid palvekirjade aktsioon, laia avalikkuse kaasahaaramine Eesti Alksandrikooli asutamiseks, et rajada alus kõrgemale
annaabi.ee 
