Mats Traadi prosaistimainet kõrgel ennekõike minevikuainelised romaanid. 1979.a. ilmunud lühiromaanis “Puud olid, puud olid hellad velled” on dramaatilise tegevuse areeniks troostitu teoorjuslik külaühiskond Lõuna- Eestis möödunud sajandi keskpaiku. Intensiivne ja detailideski täpne sisseelamine möödanikku, ajastu üldtausta põhjalik tundmine ja vahetu autorisuhe on taganud ajaloolise tunnetuse väljapaistvalt kõrge taseme. Laitmatu ainevaldamine ja loominguline sihiteadlikkus võimaldasid autoril loobuda nii dokumentaalsete allikate sissetoomisest kui ka ajaloolise tausta protokollilisest edastamisest. Vastandina “Türgi ubade” rõõmsale ja koomilisele alatoonile on “Puud olid, puud olid…” oma põhitonaalsuselt sünge ja lohutu, elule allajäämine on selles raamatus valdav, inimeste alatus ja alandatus on otse masendavad. Ent samas on see oma lüürilis-müütilise esitusviisiga
ülesandeid. Kui inimene ebaõnnestub põhiülesannetes, jääb põhijõud nõrgaks ja areng pidurdub. Põhijõuks on imikueas lootus: usk ja usaldus teise inimese ja maailma suhtes. Teise eluaasta põhijõud on tahe. Laps iseseisvub ja väljendab selgelt oma tahtmisi. Mängueas otsib tahe väljapääsuteid, eesmärke ja püüdlusi kõigis tegevustes, eriti mängus. Põhijõud on siin teadlikkus ja sihiteadlikkus. Kooliealise põhijõud on püsivus: tunne, et tulen toime, oskan ja suudan. 34 Nooruse põhijõud on kiindumus ja uskumine: võime sõlmida inimsuhteid; varases täiskasvanueas armastus ja pühendumine : võime luua vastastikuseid inimsuhteid ja pühenduda tööle, abielule ja laste kasvatamisele. Keskea põhijõuks on hooldamine, vanaduses loobumine ja tarkus.
annaabi.ee 
