17. sajandiks olid aga Vietnami sissetungid khmeeride alale lõiganud ära linna pääsu merele ning lõunasse liikunud Hiina kaupmehed hakkasid piirkonnas monopoli haarama. Khmeeri kuningriigist sai puhver Tai ja Vietnami vahel ning 1772. aastal põletasid tailased Phnom Penhi maha. 1863. aastast oli Phnom Penh Prantsusmaa protektoraadi all. Kui prantslased 1953. aastal lahkusid, oli linn saanud tänapäevase ilme. Riigipea ja kuningas Norodom Sihanouki juhtimisel hakkas linn kiiresti kasvama. 1975. aastal jõudis Kambodzasse Vietnami sõda. 17. aprillil 1975. aastal võtsid linna üle punased khmeerid. Radikaalse sotsiaalse programmi käigus deporteeriti linna elanikud maale ning tapeti kümneid tuhandeid inimesi. 1979. aastast, kui reziim oli kukutatud, hakkasid pagendatud elanikud Phnom Penhi tagasi pöörduma ning linn hakkas taastuma. Kliima Phnom Penhi kliima on aasta läbi kuum, erinedes aastaajati minimaalselt
USA antud väljaõppele võimeline riiki kaitsma. Lisaks sellele kavatses Nixoni administratsioon korraldada Põhja-Vietnamile diplomaatilise rünnaku, luues heanaaberlikud suhted Hiina ja NSV Liiduga, ning seeläbi vähendada nende toetust Põhja-Vietnami sõjalistele püüetele. 4.6 Sisenemine Kambodzasse Koos kiires tempos kulgeva vietnamiseerimisega hakkas olukord Kagu-Aasias märgatavalt halvenema. Siiani oli Kambodza juht prints Noradoon Sihanouki säästnud oma riiki hullematest sõjakahjudest, lubades kommunistidel piirialasid kasutada ja vaadates liitlaste sissetungidele piirkonda läbi sõrmede. Ometi õnnestus 1970. aasta märtsis ameerikameelsel kindralile Lon Nolil Sihanouk kukutada ja sundida põhja-vietnamlasi Kambodzast lahkuma. Põhja-vietnamlased aga ei kavatsenudki lahkuda ja jätta oma turvapaika ja logistilisi alasid maha ning seetõttu võtsid nad ühes Kambodza kommunistlike
annaabi.ee 
