ränitetrakloriidi SiCl4. SiCl4 reageerib erinevalt CCl4-st veega: SiCl4(l) + 2H2O(l) SiO2(s) + 4HCl(aq). SiCl4 kasutatakse puhta räni saamiseks: SiCl4(l) + 2H2(g) Si(s) + 4HCl(g). Silaanid- SinH2n+2 ehk ränivesinikud on küllastunud süsivesinike analoogid. Nt oktasilaan Si8H18, monosilaan SiH4, disilaan Si2H6, mis plahvatab õhuga kokkupuutudes. . Puhtas vees silaan ei lagune, kuid leelise toimel hüdrolüüsub: SiH4(g) + 2H2O(l) SiO2(s) + 4H2(g) Kõrgemad silaanid, nt H3Si-SiH2-SiH3 on vähem stabiilsed ja lagunevad seistes. Saamine: silitsiidide (Mg2Si) lagundamisel hapete või leelistega tekib peamiselt SiH4-ebapuhas. SiHaln lagundamisel teatud Li- ühenditega, eriti liitiumalumiiniumhüdriidiga: SiCl4+LiAlH4SiG4+LiCl+AlCl3. SiHaln redutseerimisel vesinikuga. Kasutatakse peamiselt monsilaani lähteainena pooljuhträni saamiseks. 30. Selgitage süsiniku- ja räniühendite reaktiivsuste erinevusi.
Pürofoorsed; juba disilaan plahvatab õhuga kokkupuutes (termiliselt püsivaim on monosilaan), kui n ≥ 3 – tugev plahvatus Iseloomulik omadus – kerge oksüdeerumine (seetõttu on nad head redutseerijad) – hüdrolüüsumine, eriti leeliskeskkonnas: SiH4 + 2H2O → SiO2 + 4H2 SiH4 + 2NaOH + H2O → Na2SiO3 + 4H2 Leelise toimel on võimalik ka Si—Si- sideme katkemine: H3Si - SiH2 - SiH3 + 6H2O → 3SiO2 + 10H2 Halogeenidega reageerivad silaanid plahvatusega, madalatel tº-del moodustuvad halogeniidid, samuti HHal-dega. Org. ainetega → räniorgaanil. ühendid Saamine 1) silitsiidide (sageli Mg2Si) lagundamine hapete või leelistega → SiH4 (reakts.-mehh. Keerukas, produkt ebapuhas) 2) SiHal lagundam. Teatud Li-ühenditega, eriti LiAlH 4-ga: SiCl4 + LiAlH4 → SiH4 + LiCl + AlCl3 3).SiHal redutseerimine vesinikuga Kasutamine
annaabi.ee 
