vahel leping, mille kohaselt esimene ostis Vana-Põltsamaa mõisast grupi hooneid, nagu viinavabrik ja selle korsten, katlakamber, õlleköök, härjatall jt. Alustati veinide tootmist (esimesed katsetused olid tehtud juba 1921. aastal). Veinitehase ruumid saadi vana õllevabriku ümberehitamise teel ja sisseseade maksis 200 000 marka ning sellega töötas 7 inimest. 1930. aasta 28. mail süttis peahoone sigurite põletamisest kohvitehases, mille tagajärjel hävis kogu teine korrus ja tootmiseseadmed. Loobuti kohvi, kama ja piirituse tootmisest ning jätkus ainult veini ja mahla tootmine. 1936. aastal alustati konservide tootmist. Toodangu nomeklatuuris olid konserveeritud kurgid, segasalat, maasika-, mustsõstra- ja vabarnakeedis, õuna- ja porgandimahl, keedetud ploomid, pirnid, õunalõigud ja karusmarjad siirupis jne. 1961
Tarvitajateühisuste Keskühisuse ja põllutööministeeriumi vahel leping, mille kohaselt esimene ostis Vana-Põltsamaa mõisast grupi hooneid, nagu viinavabrik ja selle korsten, katlakamber, õlleköök, härjatall jt. · 1923Alustati veinide tootmist (esimesed katsetused olid tehtud juba 1921. aastal). Veinitehase ruumid saadi vana õllevabriku ümberehitamise teel ja sisseseade maksis 200 000 marka ning sellega töötas 7 inimest. · 1930 28. mail süttis peahoone sigurite põletamisest kohvitehases, mille tagajärjel hävis kogu teine korrus ja tootmiseseadmed. Loobuti kohvi, kama ja piirituse tootmisest ning jätkus ainult veini ja mahla tootmine. · 1941 Sõja oludes soikus tööstuslik tegevus peaaegu täielikult. Veinivarud hävitati ja suur osa sellest valgus Põltsamaa jõkke. 9 · 1961 Esimese ettevõttena meie vabariigis hakati toiduaineid tuubidesse pakkima. Tuubide