mingi muu töö näituselt. Lõpetuseks, tahaksin öelda, et Islandi kunst on minu jaoks väga arusaamatu ja kohati imelik. Sealne kunst rahvusvaheliste stiilide ja suundadega võrreldes hämmastavalt omanäoline. Islandi kunsti (ja selle sügavamaid saladusi) on kõige parem vaadelda ilma kunstiteoreetiliste eelarvamusteta, sest „emotsioonid on täpsemad kui mõistus”, nagu on öelnud üks näitusel osalevaid kunstnikke Sigurdur Gudmundsson. Selle lausega olen täielikult nõus, sest pole vaja kaua mõtiskleda tööde üle. Neid tuleb kaua vaadata ja lihtsalt püüda emotsioone, mida tekitab sul see või teine töö. See oligi kõige tähtsam Islandi näituse külastamisel.
kujunenud romantilist suunda 20. sajandi algupoolel. Eesti kirjanduses mõjutas uusromantism eelkõige Noor-Eesti ja Siuru loomingut. Eesti Johannes Aavik Artur Adson August Alle Johannes Barbarus August Gailit Villem Grünthal-Ridala Euroopa Vicente Aleixandre (Hispaania) Balthus (Prantsusmaa/Sveits) Anton Bruckner (Austria) Iris van Dongen (Holland) Odysséas Eltis (Kreeka) Bernard Faucon (Prantsusmaa) Uladzimir Karatkievic (Valgevene) Sigurdur Nordal (Island) Wandervogel (Saksamaa) Akmeism (kreeka sõnast akm -- kõrgiga) on kirjandusvool, mis tekkis 1910. aastail Venemaal. Selle suuna moodustasid mõned sümbolistid, kes otsisid sümbolismile uusi väljundeid. Akmeismi nimetatakse igatsuseks maailma kultuuri järele. Klassikaline kirjandus oli akmeistidele baas, millest nad ammutasid ideid. Nende arvates ei pea luuletaja kartma teemade korduseid. Nad väärtustasid maist elu, eitasid müstikat, kasutasid luules maalilisi
annaabi.ee 
