Meelis läks Astritid päästma ja nad põgenesid metsa ja mereröövlid ei saanudki neid kätte.Nad oli natuke aega eraku onnis ja Meelis veelgi kauaem.Ja siis oli Meelis veel umbes aasta ja peale Sigurdi juures .Siis läks Meelis Taanlaste laevaga Revalasse.Seal tuleb kõva lahing kuna Taanlased teevad tünga Eestlastele,aga Meelis ei luba seda.Suur lahing hakkas ,õigemini Lihula lahing.Lahingus saab Meelis teada et tema isa on vahepeal surma saanud . Lahingus ta kohtub maavürst Sigurdiga kes surmassuus andis Meelisele risti ja Meelis lubas selle Astridile viia. Meelis sai lahingus haava ja läks ühe eraku juurde ja oli seal mitu kuud ,siis läks ta sealt karupüüdjatega ära .Ta läheb oma isa surmapaika leholasse (1220 a.) .Seal teepeal sai ta sulase Ivoga kokku .Ja Leholas ei ole enam kedagi keda Meelis teaks .Nad otsustasid minna Ivoga Pihkvasse abiväge tooma et võidelda Eestimaa eest.1222 Eestimaa viimast korda VABA
kodumaale tagasi pöörduda,aga tahtis enne külalislahkuse eest tänada Astridi isa Sigurdit.Ta rändas tema lossi ja ka sinna jäi ta paariks aastaks pidama,sest kojusõit oli mereröövlite tõttu ohtlik.Lõpuks sai ta kaubale Liivimaa poole sõitvate taanlastega,kes olid nõus ta kaasa võtma.Kohale jõudes sattus ta kohe sõjamöllu keskele.Ta kohtus uuesti ka saarlastega,kes kunagi olid aidanud tal Riia alt põgeneda.Ka rootslased tulid Eestimaad vallutama.Lahingus sai Meelis kokku ka Sigurdiga,kes oma surmatunnil palus,et Meelis isa surmast Astridit teavitaks.Meelis sai ka ise haavata ja selle ravimine võttis kaua aega.Paar aastat liikus ta metsameeste seltsis,siis läks aga kodumaile,kus tema perest oli elus ainult isa vend Õnnepäev.Onu rääkis talle vanemate elust ja surmast.Kui ta aga kuulis,et Meelis vanemate surma eest kätte maksta tahab,saatis ta Meelise minema,ega tahtnud sellest kõigest midagi teada,sest ta ei soovinud,et rahvas rohkem sõdade all kannatama peaks