Kohale jookseb Vaike teatega, et külasse on tunginud Olav oma meestega ning viinud kaasa naisi, nende hulgas ka Juta. Rutatakse vaenlast jälitama. Juta pärast muretsev Ülo tõotab neiu päästa. Hiietalitus ennustab võidukat retke. Retke juhiks määrab Vaho Ülo ning lubab talle võidu korral anda Juta naiseks. Ülo ja sõdalased lahkuvad. Juta igatseb kodu ja Ülo järele. Olav anub tema armastust, kuid Juta keeldub tema naiseks saamast. Ülo ja ta sõdalased ründavad Sigtunat ja vallutavad Olavi lossi. Kaastundest palub Juta kinkida Olavile elu. Olav viiakse vangina kaasa. Rahvas tervitab kojusaabunuid. Vaho teatab, et Ülo ja Juta pulmad peetakse järgmisel päeval. Vaike on sügavalt kurb. Juta ja Ülo on õnnelikud. Kui Ülo hetkeks lahkub, ilmub põgenenud Olav. Uskudes, et Juta teda siiski armastab ja seetõttu Sigtunas tema eest palus, keelitab neidu enesega koos põgenema. Kui Juta keeldub, tahab Olav teda vägisi kaasa viia
Läänes üle-mere naabrid olid rootslased. -) Sugulas rahvastega ehk soome hõimude, vadjalaste ja liivlastega olid suhted üsna soojad ja head, kuid teistega toimusid vastastikused rünnakud ja lahingud. Kuni muinasaja lõpuni olid eeslased võrdväärsed vastased ja partnerid kõigi ümbritsevatega. *) 1187 põletati maha Rootsi oluline keskus Sigtuna, kuid siiani pole kindel, kes sea tegi, kuigi kroonikates oli kirjas, et seda tegid idamere paganad ehk on pakutud, et Sigtunat käisid maha põletamas saarlased, kurelased või karjalased. 12. sajandil käisid Eestlased põletamas ka Pihkva vürstiriiki. *) Kõige halvemad suhted olid latgalitega, kes olid ka selles konfliktis kõige suuremad kannatajad. * Eestlaste peamiseks relvastuseks olid odad (viske- ja torkeodad), sõjakirved ja mõõgad. Kaitseks olid kilbid (mitte rauast, vaid nahast) ning rikkamatel ka rõngassärgid. Eestlaste
Me teame Eesti kohta seda, mis oli al aastast 1200. Vene linnad olid Euroopa mõõdus väga suured linnad - 20-30 tuhat inimest. Liivimaa suurim linn oli Riia, kus elanikke oli 10-12 tuhat. 12. sajandi keskpaigast al ilmuvad teated selle kohta, kuidas Baltikumis tehakse Skandinaaviasse vallutusretki - kõige tuntuma on Sigtuna vallutuslugu paganate poolt, aga me ei tea, kes need paganlased olid. Sigtunat siiski ei hävitatud nagu väidab Eesti ajaloomüüt. 12.-13. sajandist pärit "Taanlaste vägiteod" on mainitud eestlaste röövkäigud 1170. aastatel. Et need käigud ilmuvad allikates nendel aegade võib järeldada, et neid retki enne ei olnud? Saagakirjutamine algabki alles sel ajal. Mil määral ka kristlus võis olla enen ristisõdade ajajärku levinud Baltikumis - 12.-13. saj vastandatud pilt paganarahvast ja ristirahvast on ülepingutatud
annaabi.ee 
