mage ning mageveeliikidele liiga soolane. Rohkelt leidub riimveega kohastunud karpe ning kalasid, imetajatest hallhülgeid ja viigreid. Peamised püügikalad on räim, kilu, lest ja tursk. Viimase sajandi jooksul on Läänemerre tunginud rohkelt võõrlikke ning nende levik on hulgaliselt laienenud mere ja sellega ühenduses olevates kanalites toimuva tiheda laevaliikluse tõttu.¹¹ 8 http://opetaja.edu.ee/signeloodus/Geograafia/Meri_kliima/1Laanemeri.htm 9 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 10 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 11 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 3. Läänemeri kui ökosüsteem Läänemeri on koduks paljudele organismidele ning toiduallikaks veel rohkematele organismidele. Läänemere biotsönoosi kuuluva taimekoosluse moodustavad peamiselt veetaimed, mis kinnituvad veekogu põhja või hõljuvad vees või selle pinnal.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni peadirektor on alates 2005. aastast Pascal Lamy. Suurima majandusega riik, mis ei kuulu Maailma Kaubandusorganisatsiooni, on Venemaa, teisel kohal on Iraan. Organisatsiooni peakorter asub Sveitsis Genfis. Maailma Kaubandusorganisatsiooni ametlik hoiuraamatukogu Eestis on Eesti Rahvusraamatukogu. Eesti sai WTO liikmeks 1999. a. novembris. 5. KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.koolielu.edu.ee/signeloodus/Geograafia/maailmajandus/Yhiskonna_areng8. html · http://et.wikipedia.org/wiki/Maailma_Kaubandusorganisatsioon · http://lvrkk.ee/kristiina/Diana_Tandru/regionaalokonoomika/wto.html · http://www.agri.ee/public/juurkataloog/trykised_web/AR99-06.pdf · http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp? conceptID=15004&term=Maailma%20Kaubandusorganisatsioon · http://www.europarl.europa.eu/ftu/pdf/et/FTU_6.2.2.pdf
Globaliseerumisega kaasnevatest probleemidest võiks nimetada näiteks kultuurilise
mitmekesisuse hävinemine, rikaste ja vaeste vahelise lõhe suurenemine, keskonnasaaste.
Globaliseerumine vähendab riikide õigusi ja viib võimu üha väiksema hulga inimeste kätte.
5. Kasutatud kirjandus
1. Eetikaveeb - http://www.eetika.ee/globaalne_eetika/yleilmastumine (12.02.2012)
2. Globaliseerumine ja regionaliseerumine. Signe Lensment
http://www.koolielu.edu.ee/signeloodus/Geograafia/maailmajandus/Yhiskonna_areng9.html
(10.02.2012)
3. Janno Reiljan ,,THE NATURE AND PROBLEMS OF ECONOMIC GLOBALIZATION"
http://www.mtk.ut.ee/doc/febawb3.pdf (13.02.2012)
4. Lääne Elu 14.10.2011, Einar Eiland
http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/globaliseerumine-on-runnak-vaikeriikide-pusima-
jaamisele.d?id=59822703 (12.02.2012)
5. Petti Anttonen - artikkel VTK raamatust (
pakuvad. Reise pakutakse Manilasse, Boholile, Boracayle või Cebule. Teenused moodustavad Filipiinide SKT-st 56,4% ning tööd saavad seal 52% filipiinlastest. 14 Kasutatud allikad: http://www.jimmymack.org/world.html http://forte.delfi.ee/news/teadus/tulerongas-vaikses-ookeanis-maakoore- uuskasutussusteem.d?id=44294653 http://opetaja.edu.ee/signeloodus/Geograafia/maailmajandus/ASEAN_kaart_suur_300.g if http://www.educationalpathwaysinternational.org/?page_id=97 http://www.data360.org/temp/dsg216_500_350.jpg http://www.mongabay.com/reference/new_profiles/343.html http://aseanfoodsecurity.asean.org/wp-content/uploads/2012/07/ASEAN-Logo_high- res_new.jpg http://www.indexmundi.com/g/g.aspx?v=25&c=rp&l=en http://www.theodora.com/wfb1990/philippines/philippines_people.html http://www.indexmundi
annaabi.ee 
