oranile taustale kantud musta värvi piltkirja või tingmärgi ja selle sõnalise tähendusega vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mahutile ja torustikule kantud märgistus peab paiknema nähtaval kohal ning olema ilmastiku- ja keskkonnakindel. Torustikule kantavat märgistust korratakse otstarbekal kaugusel üksteisest ning kõige ohtlikumate kohtade, näiteks ventiilide või ühendusarmatuuride vahetus läheduses. Lisanõuded signaliseerijale: 1) täitja peab signaliseerija raskusteta ära tundma; 2) teistest töötajatest eristamiseks peab signaliseerija kandma ühte või rohkem eredavärvilist eset (riietusese, kiiver, varrukad, käeside). Nimetatud esemete asemel võib signaliseerija hoida käes sinise-valgetriibulist saua või sinist lipukest. Suuliste märguannetena kasutatakse näiteks järgmisi käsklusi: tähelepanu osutab tähelepanu, et alustatakse käskude andmist; seis liikumise katkestamine või lõpetamine;
III Vahel krüpsis ehk maskeering ei tööta niikuinii - aposematism võib kujuneda koevolutsioonis uute nisside hõivamisega. Kui lähtepositsiooniks on mõõdukas silmatorkavus, siis tekib hoiatusvärvus palju tõenäolisemalt. · Millised mehhanismid võivad aposematismi kui ellujäämisstrateegiat alal hoida? Aususe tagamiseks (handicap-tunnus?) - signaali hind peab olema ausale signaliseerijale madalam kui petjale / ressursi-allokatsiooni lõivsuhted /kiskja ettevaatlik käitumine. Segiajamise vältimiseks (et olla eriline peab olema silmatorkav?) Silmatorkavus või erilisus? - tugevaid signaale on vaja. · Millised omadused teevad hoiatusvärvuse efektiivseks? Eredus, kontrast taustaga või sisemine kontrast, sümmeetria (liblikatel tiivad), agregeeritus, suurus. · Kuidas erinevad Mülleri ja Bates'i mimikri (peitlikkus)?