endokriinsetest e sisesekretsiooninäärmetest. Hormoonid transporditakse vere kaudu. Tegemist on kaugsignalisatsiooniga kuna märkrakud asuvad tavaliselt kaugel. NÄITED: kilpnäärmehormoonid sünteesitakse kilpnäärmes. Märkrakkudes on enamuse kudede rakud, eriti aga maksarakud, neerukoe rakud, soolerakud, spdame ja skeletilihaskoe rakud. Parakriinne - autokriinne – Signaalmolekul toimib lokaalselt, signal mõjub lähisrakkudele (signaalrakk toodab signaalmolekulit, mis mõjub märkrakkule) . NÄITED: glükagooni toime insuliini produktsioonile pankrease Langerhansi saarte beta rakkudes. Vererakkude poolt toodetud ainete mõju teistele vererakkudele põletiku ja immuunreaktsioonides. Neuraalne – rakkudevahelise kontakse suhtluse 1 kõige tuntumaid vorme. Toimub neuronite ja märkrakkude vahel. Signaaliks on neurotransmitterid (atsetüülkoliin, GABA, dopamiin jne), mis toodetakse ja väljutatakse neuronitest sünapsites
luxI-luxR süsteemile Vibrio fisheri's. Signaalmolekuliks on kergesti lahustuv ning vabalt membraanist läbi difundeeruv N-atsüül-homoseriin-laktoon (AHL N-acetyl homoserine lactone). Põhimõtteliselt koosneb AHL tsükleerinud metioniinist ning rasvhappejäägist. Bakteri liikidel varieerub N-atsüül-radikaali pikkus 4 18 süsinikuni (rasvhappejäägis), rasvhappe küllastatus ja hapniku hulk radikaalis. LuxI või selle homoloog sünteesib signaalmolekulit. Kui bakterite tihedus on madal, siis AHL kontsentratsioon on samuti madal, ning hulgatunnetus on välja lülitatud. Kui rakkude arv populatsioonis suureneb, tõuseb ka AHL hulk ning teatud kontsentratsioonist alates lülitatakse hulgatunnetus sisse. AHL-i retseptoriks on tsütoplasmaatiline valk LuxR Vibrio fisheri's või selle homoloog teistes bakterites. AHL seondub LuxR valguga ning see kompleks käitub transkriptsiooni regulaatorina ning reguleerib hulgatunnetusgeenide
annaabi.ee 
