4 E Joon.1.31 1.9. Lõppvõimendid Lõppvõimendite erinevuseks eelvõimenditest on see, et nad töötavad mitte kollektor takistusele, vaid reaalsele koormusele, mis on samuti vaadeldav elektrilise takistusena. Seejuures on lõppvõimendi ülesandeks arendada tarbijas maksimaalset signaalisageduslikku võimsust. Selle nõude täitmine on aga võimalik ainult sel juhul, kui võimendi väljundtakistus ja tarbija takistused on sobitatud. Nimetatud nõude täitmine ei olegi nii lihtne, sest astme väljundtakistus oleneb transistori tüübist (tema võimsusest) ja on reaalselt mõnekümnest -ist mõnesaja -ini. Reaalne koormustakistus sõltub tarbijast ja on vahemikus mõnest -ist tuhandete -ideni (valjuhääldi takistus 2-.30 .; relee mähise takistus 3-4k)
praktiliselt ainsaks võimaluseks mikroskeemidena teostatud võimendites, sest integrallülituste sisse pole võimalik tekitada suuremahtuvuslisi kondensaatoreid. Nende lisamine väljastpoolt on aga tülikas. 7.4. Lõppvõimendid Lõppvõimendite erinevuseks eelvõimenditest on see, et nad töötavad mitte kollektortakistusele, vaid reaalsele koormusele, mis on samuti vaadeldav elektrilise takistusena. Seejuures on lõppvõimendi ülesandeks arendada tarbijas maksimaalset signaalisageduslikku võimsust. Selle nõude täitmine on aga võimalik ainult sel juhul, kui võimendi väljundtakistus ja tarbija takistused on sobitatud. Nimetatud nõude täitmine ei olegi nii lihtne, sest astme väljundtakistus oleneb transistori tüübist (tema võimsusest) ja on reaalselt mõnekümnest -ist mõnesaja -ini. Reaalne koormustakistus sõltub tarbijast ja on vahemikus mõnest -ist tuhandete -ideni (valjuhääldi takistus 2-.30 .; relee mähise takistus 3-4k)
võimaluseks mikroskeemidena teostatud võimendites, sest integrallülituste sisse pole võimalik tekitada suuremahtuvuslisi kondensaatoreid. Nende lisamine väljastpoolt on aga tülikas. 7.4. Lõppvõimendid Lõppvõimendite erinevuseks eelvõimenditest on see, et nad töötavad mitte kollektortakistusele, vaid reaalsele koormusele, mis on samuti vaadeldav elektrilise takistusena. Seejuures on lõppvõimendi ülesandeks arendada tarbijas maksimaalset signaalisageduslikku võimsust. Selle nõude täitmine on aga võimalik ainult sel juhul, kui võimendi väljundtakistus ja tarbija takistused on sobitatud. Nimetatud nõude täitmine ei olegi nii lihtne, sest astme väljundtakistus oleneb transistori tüübist (tema võimsusest) ja on reaalselt mõnekümnest -ist mõnesaja -ini. Reaalne koormustakistus sõltub tarbijast ja on vahemikus mõnest -ist tuhandete -ideni (valjuhääldi takistus 2-.30 .; relee mähise takistus 3-4k)