mRNA seondub nüüd tsütosoolis asuvate mRNP valkudega, nende hulgas polü(A)ga-seonduva valgu PABPga, mis interakteerub mRNA 3' otsaga. 32. Mis on rakulise diferentseerumise molekulaarseks aluseks? Ulatuslik rakkude eristumine sõltub geeni ekspressiooni kvantitatiivsetest ja kvalitatiivsetest muutustest, mida reguleeritakse suures osas transkriptsiooni tasemel mõnes organism muutub transkriptsioon iga vähimagi muutuse peale. Seda tehakse näiteks erinevate signaaliradadega (põhilised on Notch, Wnt), mis määravad transkriptsiooni- faktorite tootmise. Differentseerumine toimub raku sugupuu alusel. Transkriptsiooni faktorid koordineerivad diferentseerumist aktiveerides või represseerides transkriptsiooni. Rakuvälised kasvufaktorid tsütokiinid reguleerivad diferentseerumist andes signaalirajale signaali. Lihasraku moodustamises on väga oluline roll HDAC-itel (inhibeerib) ja HAT-idel (aktiveerib). Kui HDAC on
süsteemid. Kahekomponentsed regulatsioonirajad on seotud bakterite patogeneesiga. Näiteks Burkholderia pseudomallei IrlRS reguleerib bakteri tungimist eukarüoodi rakku. Mycobacterium tuberculosis'e eukarüoodis paljunemise varajane faas on seotud PrrAB süsteemiga. Yersinia pestis'e eluvõime inimese neutrofiilides on seotud PhoPQ kahekomponentse süsteemiga. Pseudomonas aeruginosa virulentsus on seotud mitme kahekomponentse süsteemiga: PhoPQ, GacAS signaaliradadega, mille signaali mõjutavad RetS, LadS ja AlgR. Kahekomponentseid süsteeme on kasutatud meditsiinis ravimite väljatöötamiseks, sest kahekomponentsed süsteemid on signaalispetsiifilised ning ravim ei pea tungima rakku. 85 10.2 Kahekomponentsete regulatsiooniradade seos genoomi suurusega Kahekomponentsete regulatsiooniradade arv bakteri genoomis