isoleerkiht 17. väljatransistori põhiline erinevus bipolaarsest transistorist on-see et see on pingega tüüritav element 18.Türistoride tööreziimiks on-sulg-ja küllastusreziim. 19.Mis on türistor-neljakihiline diood 20. Mis on DIAC-sümmeetriline dioodtüristor 21. Türistore ei kasutata-Kasutatakse lülititena (reguleeritavad alaldid, pingeregulaatorid ja invertorid) 22. Võimendi on seade ,mis on mõeldud-signaali amplituudi suurendamiseks,väikeste signaalikuju moonutustega 23. Helivõimendi sageduspiirkond on-20Hz-20KHz 24. Ribavõimendi on võimendi ,mis võimendab signaali-mingit kindlat sagedust 25. Võimendi põhiparameetrid on-võimendustegur,võimendatav sagedusriba,Pväljund,nominaalne sisendsignaal,võimendi väljundtakistus 26.Mitmeastmelise võimendi võimendustegur võrdub- Küld = K1 x K2...Kn , 27. Tagasisidet võimendites kasutatakse eelkõige-võimendi omaduste muutmiseks,vastavalt soovile. 28
Ethernet'i jaotur töötab OSI mudeli kõige alumises e. füüsilises kihis ning ei tee midagi muud, kui ühendab kohtvõrgu arvutid omavahel füüsiliselt kokku üheks võrgusegmendiks. Võrgukaart-Võrguadapter kujutab endast trükkplaati, mis pistetakse kliendi või serveri kaardipessa ja juhib nendevahelist andmevahetust andmelingi kihis (OSI mudeli 2. kiht). Ning igal kaardil on oma unikaalne MAC-aadress. Repeater- Seade, mille ülesandeks on signaali võimendamine, signaalikuju taastamine ja ajastamine. Järgurid töötavad OSI mudeli 1. kihis Protokoll- Eeskiri, mis määrab ära vormingu ja protseduurid andmete saatmiseks ja vastuvõtmiseks kahe võrku ühendatud seadme vahel. Võimaldab erinevatel seadmetel üksteisega suhelda. Andme pakett- Andmete edastamiseks võrgus tükeldatakse andmejadad pakettideks, mis pärast kohalejõudmist uuesti kokku pannakse. Kui edastamisel on näiteks sideliinide kehva
mõõtmine); sageduse eraldusvõimest (radiaalkiiruse mõõtmine). Süntees, milline vastaks optimaalsele lähedasele variandile signaali parameetrite mõõtmiseks (kvasioptimaalsele variandile), viib jällegi struktuuri juurde, milline sarnaneb optimaalsele vastuvõtjale kas ühe või mitme signaali avastamiseks. Siinjuures tuleb määrata ka optimaalne signaalikuju, mis peaks parima täpsuse ning eraldusvõime tagamiseks omama mõõdetava parameetri suhtes kitsa korrelatsioonifunktsiooni tipu. Kui mõõdame näiteks: viiteaega, siis on selleks funktsiooniks tavaline korrelatsioonifunktsioon ajas, mis on seda kitsam, mida laiem on signaali specter; sagedust, siis tuuakse sisse korrelatsioonifunktsioon sageduse järgi, mis on analoogne korralatsioonifunktsiooniga ajas, kuid ajalise signaali nihke asemel on siin sageduslik nihe
annaabi.ee 
