1. Voltmeetrite vearajad B7-37 20 U1 1,5 0,2 1 2,55% 3,21 U1 0,082V B7-40 20 U 2 1 0,1 1 1,52% 3,219 U 2 0,049V U1 3,21 0,08V U 2 3,219 0,049V Tulemused langevad kokku mõõtemääramatusega. Nelinurksignaal U1 4,03V -signaali mooduli keskväärtus Um U 2 3,639V -signaali efektiivväärtus Ue Ukesk=Um*2/ Um=Ue*2 Ue=K*Ukesk K=Ue/Uk=Ue*/Um*2=Um*/Um*2*2=/ (2*2)=1,1107 Seosest U1=K*U2 tuleb: U1=1,1107*3,639 =4,04 V. Võrreldes arvutamisel saadud U1 väärtust ja mõõtmisel saadud tulemust, siis arvud erinevad teineteisest väga vähe. Ukesk=Um*2/ Um=Ue*2 Ue=K*Ukesk K=Ue/Uk=Ue*/Um*2= Um*/Um*2*2= / (2*2)=1,1107
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Töö nr. 2 nimetusega Signaalide mõõteseadmed Õppeaine: ISS0050 Mõõtmine Töö tehti "15" aprill 2009.a. brigaadiga koosseisus: Silver Salben Taavi Tanila ARUANNE Üliõpilane: Silver Salben 083922 Aruanne esitatud _________________ Aruanne kaitstud _________________ Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi.
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr. 2 SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Vahelduvpinge mõõtmine V1 multimeeter B7-37 V2 multimeeter B7-40/4 G - generaator G3-112 Siinuliseline signaal: f=2000 Hz U=3,0 V U1=3,0 V U2=3,009 V Mõõtemääramatused: B7-40 R1 = ± (0,6 + 0,1 * [(U / U k ) 1])* U k /100 , kus U=20V
Nelinurk signaal (f = 5 kHz): V1 mõõdab signaali efektiivväärtust V2 mõõdab signaali mooduli keskväärtust U1 = 3,644 V U2 = 4,010 V Um = Ue 2 Ukesk = Um * 2 / Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um / 2 ) / (Um * 2 / ) = / 2 2 = 1,1107 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U2 = U1 * K Seega arvutuslikult U2 = 3,644 * 1,1107 = 4,047 V Tulemus langeb enam-vähem mõõtmisel saadud U2 väärtusega kokku. Vahelduvpinge jälgimine Skeem: U1 U2 G V1 V2 Osts. Siinuseline signaal (f = 5 kHz): U1 = 3,028 V U2 = 3,000 V U = U1 2 = 3,028 * 2 = 4,282 V Ostsillograafil jaotisi: j = 2,1 Ostsillograafi võimendus: v = 10 Ostsillograafi jaotise väärtus: t = 0,2 V Uo = j * v * t = 2,1 * 10 * 0,2 = 4,2 V U ja Uo langevad mõõtmise täpsuse piirides enam-vähem kokku. Signaali periood T = 4 * 50 µs = 200 µs
Ta l l i n n a Te h n i k a ü l i k o o l Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr 3 Signaalide mõõteseadmed Töö mõõdetud Töö esitatud Töö kaitstud Tallinn 2011 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et olen antud laboratoorse töö teostanud vastavalt eeskirjale, mõõtmisi olen teostanud koos etteantud brigadiriga . Aruande olen koostanud ise. Autor
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Töö nr 2 nimetusega SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks Töö eesmärk Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatud seadmed:
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 2 aruanne Signaalide mõõteseadmed Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine.
Teise kujuga signaali korral näit ei ole õige. Voltmeetri B7-37 näit voltmeetri B7-40 näidu kaudu: 2 2 Um = Ue 2 Ukesk = Um Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um/ 2 )/( Um ) = 2 2 = 1,1102 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U2 = U1 * K U2 = 3,056 * 1,1102 = 3,392V Seega arvutuslik tulemus sobib mõõdetud tulemusega kümnendiku täpsusega. 2. Vahelduvpinge jälgimine Siinuseline signaal (F = 2 KHz): U1 = 3,032 V U2 = 2,9 V U = U1 2 = 3,032 * 2 = 4,287 V Ostsillograafil jaotisi: j = 2,1 Ostsillograafi võimendus: v = 10 Ostsillograafi jaotise väärtus: t = 0,2 V Uo = j * v * t = 2,1 * 10 * 0,2 = 4,2 V U ja Uo langevad mõõtmise täpsuse piirides enam-vähem kokku. Signaali periood T = 4 * 125 µs = 500 µs Signaali sagedus Fo = 1 / 500 µs = 0,002 MHz = 2,00 KHz
U m = 2 U e U kesk = U e = K U kesk Ue U m K= = = U kesk 2 2U m 2 2 Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U 2 = U 1 K U 3,613 Seega arvutuslikult U 2 = 1 = = 4,010999.. 4,011V 2 2 2 2 Tulemus langeb enam-vähem mõõtmisel saadud U2 väärtusega kokku. 2. Vahelduvpinge jälgimine Skeem: Siinuseline signaal (f = 5 kHz): U = 4,0 V Signaali periood T= 4 * 50 µs = 200 µs 1 1 Signaali sagedus f = = = 5kHz T 200 10 -3 Ostsillograafiga mõõdetud sagedus langeb kokku generaatori sagedusega. Nelinurk signaal (f = 5 kHz): Signaali ulatus: Upp = 3,6* 0,2 V * 4 =2,9 Signaali periood: T = 4 * 50 µs = 200 µs 3. Voolusignaali mõõtmine Skeem: Siinuseline signaal (f = 5 kHz): U = 2,29 V I = 0,5435 mA
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 19 12 -4 20 11,
B2 1,11 1,00 1,11 0,90 1,57 0,50 0,78 M3 0,85 0,58 1,35 0,73 2,09 0,33 0,25 B6 0,42 0,82 1,05 0,95 1,05 0,33 0,06 15 Näivvõimsuse efektiivväärtus Ps, pinge Us, ja vool Is toidavad alaldit vahetult läbi drosselite või trafo. Alalisvoolukoormuse keskmine võimsus Pd, pinge Ud, ja vool Id on pulseerivad signaalid 1, 2, 3, või 6 pulsiga toitepinge perioodi T kohta. Tegureid kU, kI, kP, kR, ja kF nimetatakse vastavalt pinge-, voolu-, võimsuse-, vastu- ja pärilülituse teguriteks. Väljundpinge pulsatsioonitegur kr määratakse tavaliselt alaldatud pulsatsioonipinge amplituudväärtuse Ur ja alaldatud pinge keskväärtuse Ud suhtena
12 1 Logistika ülesanded ja missioon Laiemas tähenduses määratletakse logistikat nii: „Logistika on materjalivoogude ja nendega seotud haldusprotsesside efektiivne planeerimine, teostamine, juhtimine ja jälgimine. Logistika käsitleb kõikide toimingute ahelat alates materjalide hankimisest kuni valmistoodangu tarnimiseni tarbijaile. Eesmärgiks on seejuures kulude minimeerimine, tarnimine lühikeste tarneaegadega klientidele sobiva teenindustaseme ja paindlikkusega“.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
