c) Nimetuse ette kirjutatakse asendusrühmade kohanumbrid tähestikulises järjekorras. Kui on ühesuguseid asendusrühmi mitu, siis kasutatakse eesliiteid (di, tri, tetra, penta jne) 2) Molekuli ehitus · Alkaanid on sellised süsiniku ja vesiniku ühendid, kus süsinikaatomid on seotud nalja kovalentse üksiksidemega. · Kõik sidemed on metaanis sigmasidemed (neli sigmasidet) · Sigmaside on selline kovalentne side, mida moodustavade elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel · Sigmasidemed süsiniku aatomi juures hargnevad ühtlaselt, sest nendevahelised nurgad on 109º 3) Alkaanide leid(u)mine: · Leidub kõigis looduslikes gaasides kuni 90% (maagaas, soogaas, kaevandusgas · Metaan tekib samuti org
Nende molekulid võivad sisaldada ka hapnikku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid: C, H, O, N, Hal 2. Süsiniku erilisus · C võime moodustaa pikki ahelaid · Seotud C ühendis teise kihi S ja P elektronid võrdsed o o Väga püsiv 8 elektronist koosnev konfiguratsioon 3. Süsinik · Sp3 tetraeedriline süsinik o Nurk on 1090 o 4 üksiksidet, kõik on sigmasidemed · Sp tasandiline ehk planaarne süsinik 2 o Nurk on 1200 o Üks kaksik side ja kolm üksiksidet o Kaksiksidemel üks side , teised · Sp lineaarne süsinik o Nurk sidemete vahel 1800 o Üks kolmikside ja üks üksik side o Kolmiksidemel 2 sidet on , ülejäänud Alkaanid 1. Üldine
6 3 6 3 5 4 5 4 Nüüdisaja elektroniteooria ja teostatud uuringute alusel võib benseeni tuuma ette kujutada järgmiselt. Süsiniku aatomid asuvad koos vesinikega ühes tasapinnas. Süsiniku aatomid moodustavad korrapärase kuusnurga ja nendevaheliste sigmasidemed on 140 pm pikad. Süsinike olek vastab sp2 hübridatsiooni olekule. Benseeni kolme kaksiksideme ühinemisel tekib ühtne elektron pilv, mis paikneb mõlemal pool benseenituuma tasapinda. P-elektronid aga ei ole seotud ühegi kindla süsinikuga ja neil on süsinikuaatomite suhtes mingisugune liikumisvabadus. Üks põjus selliseks konjugatsiooniks on benseenituumas moodustunud p-orbitalide paralleelsus. Kui orbitalid ei ole paralleelsed siis ei toimu sellist orbitalide ühinemist ja
Kordsed sidemed Vastavalt VSEPR teooria e on eteeni molekulis mõlema tsentraalaatomi (C) konfiguratsioon tasandiline kolmnurkne; molekuli kuju vastab üldjoontes järgmisele joonisele: Tasandilisele kolmnurksele konfiguratsioonile vastab sp2 hübridisatsioon: ühest s-ja kahest p- orbitaalist tekib kolm hübriidset sp2-orbitaali. Kolmas p-orbitaal (joonisel hall) jääb hübridiseerumata: sp2-orbitaalide kattumisel naaberaatomite vahel moodustuvad nn sigmasidemed. Sigmasidemele on iseloomulik, et elektrontiheduse maksimum asub tuumasid ühendaval joonel või selle lähedal. Hübridiseerumata p-orbitaalid aga kattuvad omavahel ja moodustavad nn pi sideme. Piiside koosneb kahest poolest (analoogselt p-orbitaaliga), mis asuvad teine teisel pool sideme telge ja (eteeni puhul) ka aatomituumade poolt moodustatavat tasandit. Analoogselt p-orbitaaliga on .-sideme pooled teineteise suhtes vastandfaasis, molekuli tasandile jääb sõlmpind:
annaabi.ee 
