,,kurat", ,,tola"). Sääraste sõgedate loomusundide võimuses ei tähenda ka lapsed mingit olulist paremuse tõotust: noored kordavad vanade vandumist ja üksteise kiusamist. Muidu on selle paigaltammuva sunnielu kohta tüüpiline, et kodusõja äritustele järgneb leppimine ja kestmatule vaherahule uus tasakaalu kaotamine - paratamatu ringikäik. Kus ei ole tahtevabadust, seal ei ole aru ega otsa sihitult sigiva sunnielu vastamisi tõuklemisel. On nagu oleks ,,Kahes paaris" ülirealistliku erapooletusega tahetud kirja panna mõningaid vallalisi episoode sellasest arutust olemasoluprotsessist, ja muud midagi. Kangemate ja vähemperekate Kaaside lahkumisega kantnikumaja tegelaste koosseisust lõpevad need ühest vahejuhust teise ekslevad ,,kriipseldused". Lõpevad ilma mingit põhjuslik- ajalist sihti tuletamata, ilma mingi koospüüdliku tegevuse arenguta, ilma suletud lahenduseta.
tõepoolest on enamus loomade ilmse altruismi näiteid seotud lähisugulaste omavaheliste suhetega. Näiteks pesitsevate paaride abistajad on enamasti eelmise pesakonna noorlinnud, kellel pole veel õnnestunud endale pesitsusterritooriumi või sigimispartnerit leida; koloonia liikmed, kes hoiatavad kaaslasi vaenlase ilmumise eest, on tihti omavahel lähedases suguluses; sigimisest loobunud „töölised“ sipelgapesas on enamasti sigiva „kuninganna“ õed või tütred. See, mis esmapilgul paistis altruismina, on antud juhul niisiis omakasupüüdlik käitumine, mis tõstab isendi inklusiivset fitnessi ja sellega koos tema bioloogilist edukust. Loodusliku valiku vormi, mis soosib isendi niisugust käitumist, mis (mõnikord enda otsese fitnessi languse arvel) suurendab tema sugulaste fitnessi ja sellega ühtlasi tema enda inklusiivset fitnessi, nimetatakse hõimuvalikuks ehk kin- valikuks. NB
annaabi.ee 
