meetodil. Kui saakloom tervikuna sisemuse ei mahu, neelab hüdralane alla vaid ühe osa. Kui see on seeditud, lükatakse saak sügavamale. Kui tavapärast toitu napib, muudavad mõned hüdralased oma toidusedelit. Kuigi nad on lihasööjad, hakkavad nad toituma nende kehas elavate ainuraksete ripsloomade poolt eritatavatest ainetest. PALJUNEMINE Hüdralased paljunevad kahesugusel viisil. Suvekuudel, kui toitu on piisavalt, sigivad hüdralased sigitult pungumise teel. Teine meetod on tavaline suguline paljunemine. Pungumise korral ilmuvad keha välispinnale väikesed mügarikud, mis pikkamööda kasvavad ning millele moodustub suuava ja kombitsapärg. Seejärel uus isend eraldub ning seab end ümbruskonna sisse iseseisva ja sõltumatu organismina. Sügisel, ilmastikutingimuste halvenemisel sigivad hüdralased suguliselt. Iga hüdralane toodab nii mees- kui naissugurakke, mis tekivad kehaseina süvendites tavalistest rakkudest
Liik: looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel (nn bioloogiline liigimääratlus Mayr). Bioloogilise mitmekeskuse põhiüksus - ajas muutuvad organismirühmad, mis tekivad varemolnuist, arenevad, levivad, lõhestuvad ja surevad. Morfoloogiline e tüpoloogiline liigimääratlus: liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest (sigitult sigivad organismid taimed). Liigi levila e areaal. Liigi kõik populatsioonid põlvnevad ühisest eellasest. Mis takistab liikidevahelist ristumist? · Geograafiline isolatsioon: liikide levilad on suure vahemaaga või ökoloogiliste tõketega eraldatud. Kattuvate ja piirnevate levilatega liikidel on kujunenud aga kohastumusi, mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega või tekivad eluvõimetud ja sigimatud hübriidid.
annaabi.ee 
