Kultuurilooline tõlge Portugal 19 11B Diane Parmas 1970-ndate alguses oli veel tavaline näha üleni musta riietatud naisi oma peadel kanne kandmas, kalureid traditsioonilistes riietes, ja hobukaarikuid, kuid tänapäeval on need stseenid haruldased. Portugal on saanud Euroopa Liidu liikmesriigiks, teid on paremaks muudetud ja seega võimaldades senini isoleeritud regioonidel ligipääsu tänapäevasele elule, ja emigrandid on oma kodumaale naasnud uute kommetega. Kuid mitte kõik traditsioonilise elu tahud pole kadunud ja need, mis on püsima jäänud, annavad juurde Portugali reisi võlule. Neid võib näha keraamika-turgudel, rannikul, kus paadid on puupalkidel rannale üles tõmmatud, ja väikestes kõrvalistes külades, kus kaarikuid ikka veel kasutatakse. Need on eriti juurdunud kirdes, Alentejo's ja Assooridel. Portugal o...
tausta). 1929. aastaks olid sürrealistid teinud umbes tosin lavastust: spontaanne, sokeeriv. Mõjutas paljusid kunstnikke ja loojaid (nt hispaalnast Lorcat). Sürrealistide loodud lavastustest on näidendeid ja lavastusi, mis on teatriloos olulised, nt ,,Tirésiase rinnad" (Guillaume Apollinaire), kes kasutas eessõnas esimest korda sõna sürrealism. Näidendi eesmärk oli kujutada pigem olemust kui välimust; naisest saab mees ja sõjakaotuste korvamiseks sigitatakse maailma tuhandeid lapsi. Jean Cocteau (1889 1963) tundis huvi muusika ja kunsti sünteesi vastu. Tal on palju erinevatest kunstivooludest mõjutatud näidendeid. 1921. aasta ,,Eiffeli torni noorpaar" on sürrealistlik. Luuletaja, disainer, koreograaf, kunstikriitik, graafik, filmirezissöör jne. Osales praktiliselt kõigis 20. saj alguse kunstivooludes: kubism, dadaism, sürrealism jne. I MS ajal kohtus kunstnike- kirjanikega, kellega tegi hiljem koostööd (nt Picasso)
annaabi.ee 
