noorpaarile. Jõutakse Koluvere alla, mis langeb. Veel mitmeid Kesk-Eesti piirkondadest lähevad vene võimu alla. Pärast seda sõjategevus vaibub. Tuleb uus põhjus, miks Ivan ei saa tegevust jätkata, sest tekkis Kaasanimaal ülestõus. Poola poolt ei ole samuti aktiivset sõjategevust toimunud. Suvel 1572 sureb Sigismund II August. Tulenevalt Poola konstitutsioonist satub riik olukorda, kus riigil pole valitsejat, interreegnumi olukorda. Poola oli valitava kuningaga maa. Sigismundil valitsejat polnud, seega seda keerulisem olukord olu. Pretendendina kerkivad Ivan IV, Johan III. Lõpptulemus on see, et aasta hiljem, 1573 tuleb võitjana välja Henry de Valois. 1574 mais kroonitakse ta Poola kuningaks. Juunis põgeneb ta Poolast, sest Prantsuse kuninga troon jääb vabaks ning ta otsustab saada Prantsuse kuningaks, Henry III. Poolas segadused jätkuvad, nüüd seisab riik kodusõja lävel. Habsburgide
Juhanil on jätkuvalt ambitsioonid Liivimaal, endistelt ordualadelt on võimalik nii mõndagi saada. 1560a paiku hertsog Johan on hakanud huvi tundma Katariina Jagellonica käe vastu. 1560ndal aastal oli ka Ivan IV endale Katariinat naiseks tahtnud. Asi selles, et Sigismund II-l ei olnud lapsi, Ivan IV jaoks oli ta enda arvates suur võimalus seeläbi saada Poola kuningaks. Palus Katariina kätt. Palve lükati poolakate poolt tagasi, asuti läbi rääkima hertsog Johaniga. Sigismundil oli oma huvi, Põhja-Eesti oli läinud rootslaste kätte, vendade omavahelist tüli ära kasutades soovis endale saad Põhja Eesti valdusi.Poola tahtis saada 120 000 taalrit, vastu andis tänasel eesti alal paiknevad 5 pandilinnust. Abielu sõlmiti 4 okt 1564 a , Sigismund annab nii naise kui lossid, Johan viib talle kuulelkad üksused Poola kontrolli alla. Krahv Arts hakkas neid valdusi Johani eest valitsema. Eerik XIV laseb kindlusi vallutada, mis on tegelikult pandilinnused