järvede ja jõgede kaldad (Rj), järved (seisuveelised veekogud, sh tehisveekogud) (Vä), metsad (M), põõsastikud (P), pargis, aiad, õues (Ia), niidud (N), lammid (A) ja sood (S) [1]. Ohustatus Eestis Kahepaikseteliigid esinevad piiratud alal väikesearvuliste ja sageli isoleeritud asurkonadena ning nii on nad looduslikest ja inimtekkelistest muudatustest kergesti mõjutatavad. Eelkõige ohustab kahepaikseid nende sigimisveekogusid muutvad tegurid. Ohtutegurid, mis piiravad kahepaiksete levikut on: põllumajanduslik tegevus (P), veekogude ohustamine (V), häirimine ja liiklus (H), tallamine (T), keskkonnamürgid, õhusaaste ja hapestumine (Õ), muud põhjused (U), metsamajanduslik tegevus (M) ja kasutamine (püük, küttimine, kalapüük, salaküttimine ja püük) (Kü) [1]. Kahepaiksete arvukus on saartel suurem kui mandril. See on ilmselt
- pool-looduslike koosluste kinnikasvamine, - mosaiikse maastiku kadumine - luitealade metsastamine - väikeveekogude halb seisund - maaparanduse negatiivne mõju Põllumajanduse intensiivistumine - põllumajandusmürkide ja kunstväetiste intensiivsem kasutamine - tõhusama põllumajandustehnika kasutamine Liikluskoormuse suurenemine: kahepaiksete hukkumine rände ajal Elupaikade fragmenteerumine ja hävimine (kõre rannaniidud, mudakonn vajab kvaliteetseid sigimisveekogusid ja kaevumiseks liivast pinnast; kivisisalik vajab munemiseks lahtise liivaga alasid). Võõrliigid kahjulikud tulnukad võivad olla nii kahepaiksed (härgkonn, aaga) kui kalad (Eestis on kahepaiksetele suureks ohuks kaugida unimudil). Veekogusid ohustavad võõrtaimed, tulnuktaimed võivad kahjustada ka roomajate elupaiku jne Kaubandus ja tarvitamine toiduks Kliimamuutused Kõrge UV-B kiirguse tase Keskkonna reostumine ja hapestumine
Väheliikuvad, looduses suhteliselt lühikese elueaga Läbilaskev nahk Õhukesed munakestad Kompleksne elupaiganõudlus – vajavad nii maismaa- kui vee-elupaika Miks on roomajad ohustatud? Tabud ja hirmud (eelkõige madude puhul) Kompleksne ja eriline elupaiganõudlus Väheliikuvad (eriti kilpkonnad) Ohutegurid: Elupaikade hävimine (kõre – rannaniidud, mudakonn – vajab kvaliteetseid sigimisveekogusid ja kaevumiseks liivast pinnast; kivisisalik vajab munemiseks lahtise liivaga alasid). Võõrliigid – kahjulikud tulnukad võivad olla nii kahepaiksed (härgkonn, aaga) kui kalad (Eestis on kahepaiksetele suureks ohuks kaugida unimudil) . Veekogusid ohustavad võõrtaimed, tulnuktaimed võivad kahjustada ka roomajate elupaiku jne Kaubandus ja tarvitamine toiduks Kliimamuutused Kõrge UV-B kiirguse tase
annaabi.ee 
