Selle indeksi eeliseks on, et ta integreerib elupaikade sobivuse ja ühenduvuse mõõdikud üheks väärtuseks üldise maastiku ühenduvusena. See väärtus annab tõhusa indikaatori elupaikade ligipääsetavuse hindamiseks. Tulemused ja arutelu Uuringu tulemused toovad välja kaks erinevat mustrit konnade territooriumi eelistuste kohta (Joonis 3): 1) suured iga-aastased konnade koduterritooriumid, kus on enam kui üks sigimispaik ja mida mõjutavad väga hästi läbitavad metsased alad. 2) väikesed ja killustunud elupaigad, millel on vaid üks isoleeritud sigimispaik ja mida mõjutavad inimdomineeritud ja väikeste killustatud metsaaladega maastikud, kus peamisteks takistusteks on vabrikud ja maanteed. Erinevate takistuste väärtusi arvesse võttev arvutamine näitas, et tihedalt asustatud linna alad ja maanteed ning ebasobivad elupaigad on rohukonnadele peamiseks takistuseks.
Idaoja saab alguse Põlvamaalt, Maaritsast. Tema langus on 5,3m/km. Aastal 1992 oli oja vesi eutroofne ning mõõduka fosforireostusega. Idaoja on Peeda jõe lisaoja, mis toob jõkke sisse suurel hulgal jahedat vett. Olgugi, et tema vooluhulk on suurem, kui Peeda jõel, kannab ta siiski ametlikult lisaoja nime. Idaoja on üpris kärestikuline ning kohati kruusase põhjaga. Forell levis kiiresti ka Idaojja, mis oma kruusase põhja, kiire voolu ja jaheda veega on ideaalne elupaik ja sigimispaik jõeforellile.(E. Pihu) Lisaks jõeforellile on ojas ihtüloogiliste uuringutega kindlaks tehtud, et seal elavad ka lepamaim, särg, trulling ja ka ojasilm.(kaitsekorralduskava) Porijõgi Porijõgi on väike vooluveekogu, milles on mitmeid kiviseid ja suure langusega lõike. Kuid Peeda jõega liitumise kohal muutub jõgi aeglase vooluga sügavaks mudapõhjaga veekoguks. Kuumematel suvedel soojeneb selle vesi üle kahekümne kraadi. Ülalpool Peeda jõe suudmest
Viigril õnnestub poeg edukalt üles kasvatada, kui merejää püsib poolteist kuud ja lumevaalud jääl on piisavalt paksud, et koopaid kaevata. Jää kadudes tõmmatakse alus hülgepoja alt ning varajane vette siirdumine ei võimalda täisväärtuslikult elu alustada. Hülgepoeg peab nägema tavapärasest hulga enam vaeva, et õppida kalastama ja koguda järgmiseks talveks küllaldased varud. Hallhülgele on jääväli eelistatud ja kindlalt parem sigimispaik, kui võtta arvesse poegade tervist ning iseseisva elu alustamiseks vajalikke tagavarasid. Maismaal saavad nad küll hakkama, kuid võrreldes jääväljadel lapsepõlve nautinud liigikaaslastega on emalt saadud energiavarud kesisemad ning sedavõrd on neil ka väiksemad väljavaated ellu jääda ja järglasi saada. Läänemere ja teiste suletud veekogude hüljestele on kliimamuutus sedajagu raskem katsumus, et nad on oma järvede ja merede vangid