pyrrhonota emased isegi tõstavad munetud mune oma pesast ümber teistesse pesadesse. Muide, ka kuldnokal leitakse tihti mahakukkunud mune. Varem arvati, et sellistel puhkudel ei ole emane jõudnud küllalt kiiresti pessa munele lennata, tegelikult võivad need olla hoopis noka vahelt maha kukkunud munad. Erinevad paarumissüsteemid ühe liigi piires Ühe liigi piires võib esineda isegi erinevaid sotsiaalseid paarumissüsteeme. Näiteks võsaraadil kopuleerub isane mõnikord ühe sigimishooaja jooksul kahe emasega, kes kumbki hooldab üht tema kahest pesakonnast (polügüünia). Mõnikord aga kopuleerub sama liigi üks emane kahe isasega, kes mõlemad toidavad tema üht pesakonda (polüandria). Esineb aga ka tõelist polügünandriat, kus kahel isasel on kahepeale kaks emast paarilist ja nad mõlemad hoolitsevad ka mõlema emase pesakondade eest. Ka must-kärbsenäpil, kes üldiselt on monogaamne liik, on polügaamia siiski küllalt tavaline.
tiivaküüduse puudutamine nokaga sarnaneb tavalise asendustegevusega (sulgede korrastamisega), mis ilmneb juhul, kui vastassugupool ei ilmuta piisavat vastuvõtlikkust ja kosimiskäitumine osutub pidurdatuks. Kuid miks võis selline liigutus evolutsioneeruda kosimisdispleiks? Isase lülitumine keset kosimist asendustegevusele võis emasele jätta mulje, et isane alles kõhkleb oma soovis temaga paaruda. Parasvöötme lindude lühikese sigimishooaja tõttu ei saa aga partnerivalikuga liiga kaua venitada, eriti kui kvaliteetseid partnereid napib. Seetõttu võis partide esivanemate isalindude niisugune kõhklemist väljendav käitumine muuta emase, kes kartis “kosilast” kaotada, isasele seksuaalselt vastuvõtlikumaks. Kuna see liigutus tasus järelikult isasele ära, soosis looduslik valik isendeid, kes tavatsesid seda liigutust teha veelgi silmatorkavamal moel kui teised
annaabi.ee 
