hoidmiseks. Meeleelundid Hästi arenenud nägemine. Reageerib ainult talle olulistele helidele. Haistmiseks ja maitsmiseks peab toidupala suhu haarama. Toes ja lihaskond Lühike selgroog Roideid asendab rinnaluu Üks kaelalüli võimaldab tõsta ja langetada pead Hästi arenenud jalalihased Siseehitus Seedeelundkond sarnaneb kalaga Eritus- ja sigimiselundite juhad avanevad kloaaki Hingamiselunditeks on kopsud Kaks vereringet Kehas ringleb segaveri Süda on kolmekambriline Sigimine Lahksugulised Eelistavad sigida väikestes veekogudes Viljastamine kehaväline Isasloomadel häälitsemisvõime MUNA VASTNE e. KULLES - KONN Areng Vastne e. kulles kulleseiga kestab 50 90 päeva Areng lõppeb moondega, mille käigus kaob saba kaob küljejoon
Liikide arv: 110 (130) Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 4. Tartru Klass: Paelussid Cestoda Enamasti pika paelja ning lülistunud kehaga ussid. Elavad selgroogsete sootorus. Areng toimub vaheperemehe kaudu. Seoses parasitismiga on nende kehaehitus tugevasti lihtsustunud. Neil puuduvad hingamis-, ringe- ja seedeelundid, esinevad umbtoruneerud protonefriidid. Liitsugulised, kusjuures igas lülis paikneb sigimiselundite komplekt. Kinnitumiseks on päis (scolex). Liikide arv? Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 4. Tartru Selts: Laiussilised (Pseudophyllida) Rosetja kujuga emakas avatud, esineb viimajuha. Esindajad: laiuss Diphyllobothrium latum ( kuni 15 m), linnuroni Ligula intestinalis, vaheperemehed sõudik ja kala (lisaperemees). Selts: Neljanapalised Cyclophyllida Torukujuline arvukate külgharudega emakas umbne. Esindajad: nookpaeluss Taenia
Selgrooga (lühike) ja koljut ühendab üks kaelalüli ning see võimaldab konnal pead tõsta ja langetada pead. Konna skeletil kaitseb tema siseelundeid rinnaluu. Kahepaiksed hingavad maismaal läbi niiske naha ja vees kopsudega. Kahepaiksetel on kaks vereringkonda : kopsuvereringe ja kehavereringe. Kolmekambrilist südant läbib segaveri. Kahepaiksed ei suuda hoida oma kehas ümbritsevast keskkonnast kõrgemat kehatemperatuuri ja seega on nad kõigusoojased. Seede-, eritus- ja sigimiselundite juhad avanevad konnadel soole tagaosa laiendisse ehk kloaaki. Konnad söövad putukaid, nälkjaid (nad on loomtoidulised). Suuneelsöögitorumagusooltorukloaak Konnad on lahksugulised. Sugurakud koetakse vette, viljastatakse vees. Nende järglased kullesed arenevad samuti vees. Konnad on röövloomad, kes näevad ainult liikuvat saaki. Nende vastsed toituvad peamiselt vetikatest. Sabata konnaliste kõrval esinevad sabakonnalised, kelle keha lõpeb pika mõlaja sabaga. 48
annaabi.ee 
