Paljunemine Haid paljunevad kalade kohta küllaltki omapäraselt enamik haisid on munastpoegijad või poegijad. Vaid üksikud haid munevad oma munad veekogu põhjale.. Enamikel kaladel on väline viljastumine haidel on sisemine. Osadel haidel esineb emakasisest kannibalismi see tähendab, et enamarenenud pojad õgivad juba emaüsas nõrgemaid õdesid-vendinemise, munastpoegimise või poegimise teel. Ilmselt on osa haide sigimisbioloogiast selgitamata. Näiteks levis hiljuti uudis emasest haist, kes sünnitas poja vaatamata sellele, et elas basseinis vaid emaste haidega ning ise toodi sinna juba maimuna. Enamus haisid on munastpoegijad, nagu näiteks mõrtsukhai, kammhai, matelhai ja palju veel. Kuid leidub ka lihtsalt munejaid liike nagu näiteks vaalhai. Mõrtsukhai toob ilmale enamasti 9 täiesti välja arenenud poega. Kammhai toob ilmale 50-100 maimu. Mantelhai on madala viljakusega, kes toob ilmale 3-12 järglast
systematics of Gyrodactylus (Trematoda, Monogenea). Archive for zoology. Serie 2, B. 23., nr.1. 41 McClelland, G., Ronald, K. 1974. In Vitro Development of the Nematode Contracaecum osculatum Rudolphi 1802 (Nematoda: Anisakinae) Can. J. Zool. 52 (7), 847-855 Mikelsaar, N. 1950. Lest Balti Mere Kirde Osas. Vsesojuznõi nauchno issledovatelskii institut morskovo rõbnovo hozjaistva i okeanografii. Mikelsaar, N. 1957. Lesta Sigimisbioloogiast Läänemere Idaosas. ENSV TA Toimetised. 3, 255-265 Mikelsaar, N. 1984. Eesti NSV Kalad. Valgus, Tallinn. Moravec, F. 1994. Parasitic Nematodes of Freshwater Fishes of Europe. Kluwer Acad. Publishers, Doldrecht. Möller, H. 1974. Untersuchungen über die Parasiten der Flunder (Platichthys flesus L.) in der Kieler Förde. Ber. dt. wiss. Kommn Meeresforsch. 23: 136-149 Nicholas, W.L. 1973. The biology of the Acanthocephala. Adv. Parasitol. II, 671- 710 Nikol, B.B. 1985. Epizootiology
annaabi.ee 
