noorjärkude kasvulavad paljudele Võrtsjärves ja Peipsis elavatele kalaliikidele Vanajõed on ka oluliseks elupaigaks Euroopa väga haruldastele ja varjatud eluviisiga kalaliikidele vingerjale, hingule, tõugjasele ja võldasele. Aastal 1958 loendas Jüri Ristkok Samblasaare koolu suudme kuupmeetris vees 800 000 noorkala. Nasja vanajões, oli arvutuste kohaselt 43 miljonit noorkala ühe hektari veepinna kohta. Paljud Emajõe vanajõed ongi peaaegu ideaalsed sigimisalad, sest pakuvad suurepäraseid võimalusi nii kudemiseks, marja arenguks kui ka noorkalade eluks seda õige paljudele liikidele. Kevade saabudes algab Emajões massiline kalade ränne. Ainuüksi Peipsist ujub Emajõkke sadu tonne kalu, neid tuleb ka Võrtsjärvest ja teistest veekogudest, suur osa neist koeb just vanajõgedes. Näiteks latikaid tuleb Emajõkke isegi Peipsi järve Venemaa- poolse kalda lähedalt. Seega peab osa kalu ujuma siinsetesse vanajõgedesse
igasugune majandustegevus ning loodusvarade kasutamine; inimeste viibimine, välja arvatud järelvalve-, teadus- ja päästetöödel. Loodusvarad nendeall mõeldakse üldiselt nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad) kui ka põllukultuure. Praegusel ajal kätkeb mõiste endas ka looduse mitmekesisust ja looduse poolt pakutavat silmailu. Loomade püsielupaik piirkond, kus loomad püsivalt või peamiselt elavad, nagu sigimisalad ja muud perioodilised koondumispaigad. Loomakaitse loomade kaitse inimese julmuse eest. Eestis esimene selts 1869, taas 1988. Loomaökoloogia teadus loomade ajalooliselt kujunenud vastastikustest suhetest ja keskkonnaseostest. Biotsönoosi läbiva energiavoo erinähtusi uurib loomaökoloogia nt. toiduobjektide valikut ja kisklust. Elupaigast lähtuvalt uuritakse biotoobivalikut (nisse), konkurentsi. Loomarühmade eriökoloogias onolulisemad toitumis- ja sigimisökoloogia.
annaabi.ee 
