pärandatavateks. Pärandatavateks muutusid ka tiitlikandja sümbolid, millede hulgas oli esimene kilbikujutisega rüütli(vapi)pitsat. Sellega muutus esimest korda pitsatis kasutatud isiklik kilbipilt tiitlivapiks. Kilbi tähtsustamist meie mõistes vapina rõhutas veelgi pitseri sekreetpoole 5 tiitlilegendi algussõna clipeus (ld k kilp), mis asendas sõna sigillum (ld k pitsat) pitseri esiküljel. Samasse aega langeb vapiomaniku kohaloleku tähisena vapipildiga lippude ehk baneeride kasutamine. Vapigeneesi käsitlevates töödes mainitakse sageli vapisümbolina lõvi. Vapiajaloolase Robert Vieli käsitluse järgi oligi lõvi esimene ja domineeriv vapikujund, mis 12. sajandil väljendas selle kandja vaprust ja sõjakust. Mitmed tolleaegsed kuningad ja hertsogid kandsid hüüdnime Lõvi ja kilbile maalitud lõvi oli selle pildiline väljend
1 adramaa = 60 tündrimaad I klassi = 72 tündrimaad II klassi = 90 tüdrimaad III klassi = 120 tündrimaad põlispõldu või 120-360 tündrimaad metsapõldu. 1804 suurendati adramaad 80 taalrini (lisati heinamaad) 1872: 1 adramaa = maa, mille eest tuli maksta renti 300 rbl aastas. 1901 asendati adramaa ja taalriarvestus Liivimaal puhaskasurublaga. Vt Enn Tarvel. Adramaa. Tallinn, 1972. Sfragistika e. sigillograafia (kr. k. - Sfragis, lad. k. sigillum - pitsat) Ajaloo abiteadus, mis uurib pitsateid ja pitsereid. Pitsat - vahend Pitser - jäljend Pitsat kui vahend dokumendi õigsuse kinnitamiseks tuli kasutusele IV at e Kr Vana- Idamaades - Sumeris jm Mesopotaamias, Egiptuses ja oli tavaliselt silindrikujuline (kirjad + pildid) puust, luust, kivist, metallist vms, jäljend suruti kuivamata savisse. Kasutati varakult ka Jaapanis ja Hiinas. Antiikajal pitsat-kilbike, mille jäljend suruti vahasse või pitserilakki
annaabi.ee 
