Metsaparandusobjekti Staatus Pindala Pikkus Metskond nimi (projekteerimisel/ehitamisel) Asukoht ha km Surju vald Saunametsa küla, Saarde vald Sigaste Pärnumaa Saunametsa tee ehitamisel küla 7,502 Saarde vald Pärnumaa Kaalu paisjärv ehitamisel Laiksaare küla 1,1 Kilingi metsakuivendus ÜP- Surju vald 11,
a taodelda Natura 2000 toetust erametsamaa kohta. Toetuse eesmärk on samuti saamata jäänud tulu kompenseerimine. Natura alasid: Põlvamaal Ahja loodusala Kanepi järvede loodusala Meelva linnuala, Meelva loodusala Meenikunno linnuala, Meenikunno loodusala Mooste loodusala Räpina loodusala Räpina poldri linnuala Võhandu jõe ürgoru loodusala Värska loodusala Pärnumaal Kabli linnuala, Kabli loodusala Kanaküla loodusala Kihnu loodusala Kikepera linnuala (Pärnumaa, Saarde vald, Sigaste küla; Pärnumaa, Surju vald, Saunametsa küla; Surju küla) Koonga tammiku loodusala Laiksaare loodusala Lavassaare linnuala, Lavassaare loodusala Lemmejõe loodusala Lindi loodusala Luitemaa linnuala, Luitemaa loodusala Manilau-Hanilaiu loodusala Metsaääre loodusala (Pärnumaa, Surju vald, Jaamaküla küla; Metsaääre küla) Navesti loodusala Nigula loodusala Põhja-Liivimaa linnuala Pärnu jõe loodusala (läbi mitme maakonna) Pärnu lahe linnuala Pärnu loodusala Rannaniidu loodusala
1893. aastal, et parimaks lahenduseks on raudtee riigistamine ja ühendamine Pihkva-Riia raudteega ühise valitsusega riigiraudteeks. 2.2 Valga-Pärnu Eesti esimene kitsarööpmeline raudtee avati liikluseks 6. oktoobril 1896.a. See ühendas omavahel Valgat ja Pärnut. Kitsrööpmelisel raudteel on rööbaste vaheline laius 750 millimeetrit. Raudtee ehitamist oli alustatud 1895.a. mais. 125 km pikkusel raudteel olid jaamad: Pärnu, Vaskrääma platvorm, Surju, Sigaste platvosrm, Voltveti, Laatre pöörang (hiljem Mõisalüla), Kirbeli, Rujiena, Naukseni, Piksari, Omuli, Ergeme ja Valga. Raudteeharu toomine Mõisakülast (tol ajal veel Laatre) Viljandisse oli seotud Viljandi linnaisade huviga Pärnu kui kuurortlinna vastu. Äriringkonnad aga nägid Pärnu sadamas enda jaoks võimalust eksporti paremini korraldada. Raudtee ehitust alustati 1895. aastal sihi mahamärkimise ja sisseajamisega. Raudteelõik avati ajutiseks liikluseks 31. jaanuaril ja alaliseks 1
annaabi.ee 
