2013 Vesipiibu ajalugu Vesipiip on pärit 16.sajandist, mis leiutati Indias Abu'l-Fat Gln. Vesipiibu populaarsus Vesipiip on tänapäeval eriti populaarne Lähis-Idas, kuid levib ka Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Indias, Pakistanis, Euroopas ja Austraalias. Vesipiibu kahjulikkus Vesipiibu puhul ei ole kas kasutad nikotiiniga tubakat või nn. Nikotiinivaba, lubatakse küll, et need nn. Nikotiinivabad ongi nikotiinivabad, kuid nii see ei ole. Sigaretisuitsetaja suitsetab seni, kuni tasaab küllaldaselt nikotiini, et rahuldada organismi harjumuspärast sõltuvusvajadust, kuid mitteniipalju, et tekiks pearinglust. Sellega on seletatav piibutamise ajaline pikkus, mis kestab 20 - 80minutit, et rahuldada organismi nikotiininälga. Kui iga Regulaarne suitsetaja, tõmbab ühest sigareti ära 5-7 minuti jooksul 12 mahviga ning tõmbab päevas keskmiselt 20 suitsu, siis iga piibutaja tõmbab ühel piibu seansil 50-200 mahvi, mis teeb juba ühe seansiga
huve. Suitsetamine on liigse kehakaalu järel meie kooliõpilaste seas tähtsuselt teine riskifaktor tervisele. Suitsetamine soodustab väga paljude haiguste teket nja raskendab nende kulgu. Tubakasuitsu mõju meie tervisele oleneb väga mitmetest asjaoludest. Teaduslike uuringute põhjal arvatakse, et suitsetamine ei kahjusta mitte ainult südant vaid ka mõtlemisvõimet. Koos nikotiiniga tõmbab sigaretisuitsetaja kopsu ka hulgaliselt teisi suitsus leiduvaid toksilisi ja kantserogeenseid (pahaloomulisi kasvajaid põhjustavaid) ühendeid (vingugaasi, radioaktiivset polooniumi, jt. kokku üle 600 keemilise aine). Käesoleval sajandil on järsult tõusnud 6 haigestumus ja suremus tubakaga seotud haigustesse. Seda seostatakse eelkõige üleminekuga sigarettide suitsetamisele
sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve. (ibid.) Suitsetamine on liigse kehakaalu järel meie kooliõpilaste seas tähtsuselt teine riskifaktor tervisele. Suitsetamine soodustab väga paljude haiguste teket ja raskendab nende kulgu. Tubakasuitsu mõju meie tervisele oleneb väga mitmetest asjaoludest. Teaduslike uuringute põhjal arvatakse, et suitsetamine ei kahjusta mitte ainult südant vaid ka mõtlemisvõimet. Koos nikotiiniga tõmbab sigaretisuitsetaja kopsu ka hulgaliselt teisi suitsus leiduvaid toksilisi ja kantserogeenseid (pahaloomulisi kasvajaid põhjustavaid) ühendeid (vingugaasi, radioaktiivset polooniumi, jt. kokku üle 600 keemilise aine). Käesoleval sajandil on järsult tõusnud haigestumus ja suremus tubakaga seotud haigustesse. Seda seostatakse eelkõige üleminekuga sigarettide suitsetamisele. Sigarettidest läbi filtri tulev suits on mahedam ja meeldivam ning enamik suitsetajaid
annaabi.ee 
