reklaamiga võiks rääkida üha edasi. On ju tegemist ühe kesksema, kui mitte keskseima reklaamiaspektiga. Seda tunnistab ka ameerika reklaamipraktikute tuntud ütlus, et keel-see on suur bisnis. Reklaamijad kulutavad iga aastal sõna otseses mõttes miljardeid dollareid, naelsterlingeid, jeene ja franke, et muuta inimeste hoiakuid oma toodetesse ja teenustesse ja panna neid tarbima. Kandvaks teljeks on sealjuures keelemehhanismide oskuslik ärakasutamine. Näiteks on sigaretireklaam üks sõnaosavamaid. On välja kujunenud spetsialiseerunud firmad, kes toodavad reklaamiteadete tekste ja mõtlevad välja sobivaid toote-ja firmanimesid, võttes arvesse reklaamija eesmärke, juba olemasolevaid nimetusi ja reklaame ning sihtauditooriumisse kuuluva tarbija psühholoogilisi omadusi. 28 IV. HINNASTRATEEGIAD. Reklaami üheks elemendiks on ka kauba või teenuse hind
- Bonk Business (Soome) – asutaja Alvar Gullichsen – kaasaegse kunsti firma, toimib teraapia toodete tootjana (nt Love spray, müüakse kunstimuuseumites, ostetakse seda kui skulptuuri). - Kostabi World (New York) – asutatud 1986 ~ 87 – Maalimistehas, analüüsib kriitiliselt ja naljaga pooleks korporatiivset maailma ja selle mehhanisme, seal vabrikus oodatakse palgatud maalijat, Kostab ise ainult allkirjastab maali. Tehase versioon maalikunstist. Sümboliks rahakassa. Sigaretireklaam postkommunistlikus Eestis 1990ndatel (Hans Haacke kriitilise analüüsi taustal) Kuni 1998. aastani puudus Eestis (nagu üldse postkommunistlikes maades) sigareti reklaami reguleeriv seadusandlus. Seda kasutasid ära tubakafirmad, kes ujutasid avaliku ruumi üle erinevate sigaretimarkide reklaamidega. Kohalik elanikkond ei saanud isegi aru, et korporatsioonid on hõivanud avaliku ruumi ning et tervist kahjustavate toodete reklaam võiks olla keelatud. 1998 võeti
annaabi.ee 
